RAAMATUBLOGI: Joobes detektiiv tegutseb jälle. Mängus ka eestlased



RAAMATUBLOGI: Joobes detektiiv tegutseb jälle. Mängus ka eestlased
Hot DogRepro

Reijo Mäki, „Hot Dog“, tõlkinud Katrin Ringeveld, Eesti Raamat, 336 lk.

Reijo Mäki on soomlastele kui eestlastele Oskar Luts. Ses mõttes, et rahvakirjanik. Või Raimond Kaugver. Vaidlemist oleks.

Mäki on liialt rahvuslik, et rahvusvahelisel areenil silma paista. Maailm ei saa tema raamatuist aru. Eriti tema tähtteostest, kus kirjeldatakse eradetektiiv Jussi Varese elu ja olemist, mis kulgeb enamasti kas kerges või raskes joobes ning suur osa sündmustest toimub baarileti ääres.

Eks eelöeldu olegi põhjus, miks pole Mäki võitnud iial Skandinaavia aasta parima krimiromaani auhinda Klaasvõti (vaid kord on trofeel läinud soomlasele, Matti Rönkäle). Ja ka Soome aasta krimkaks on tunnistatud vaid üks Mäki teos, maakeeleski ilmunud „Šerif“.

Aga ometi lähevad Varese lood põhjanaabritele peale. Varese prototüübiks olevat autori sõnul mees, kelle sarnane iga Soome isane olla sooviks – boheemlane, muretu ellusuhtumisega tüüp, kes ei pea kellast kellani tööl käima, vaid võib suurema osa ajast veeta õlleklaasi taga ja ööd vabade naisterahvaste seltsis.

Muide, lugejate hulgas olevat palju õrnema soo esindajaid. Vaevalt nad Varese järele õhkavad, pigem võtavad teksti kui õpikut, mille põhjal oleks võimalik Soome mees mõistma õppida.

Eesti ja eestlased on Mäki raamatutes jõuliselt esindatud – ka „Hot Dogis“. Kust siis muidu relvad, narkootikumid ja hulk kurjategijaid Soome lahe põhjakaldale jõuavad. Teinekord on eestlastele määratud ka suurem roll – näiteks olla kannataja või kättemaksja.

Samal teemal:

Kusjuures „Hot Dogis“ keereldakse pisut Varese päritolu ümber. Vares on vares Eesti keeles, Soome keeles oleks see Varis. Kuivõrd soomlaste lemmikus voolab viru verd, kahjuks ei selgu.

Mäki tunnistab, et mida aeg edasi, seda keerulisem on Varese lugusid kirjutada: „Rahvas ei taha, et peategelane muutuks, kuid samas ei tohi ma stampidesse kinni jääda.“

Liiga nordic noir’ks Mäki raamatud ei kisu, kuid üht-teist sotsiaalset neis siiski peitub. Ent kõige enam tahab Mäki, nagu ta ütleb, selgitada lugejaile, et Jumalale ei tasu liiga palju loota, vaid igaüks määraku saatus ise.

Eks seski raamatus on igaüks oma õnne sepp. Turu linna ühel tuntumal pätipealikul ei lähe hästi – ta lastakse maha. Kolm aastat hiljem kaob Varese hea tuttav, ekspolitseinik Eero Pränni, kel oli lahendamata jäänud mõrva kohta värsket teavet. Ja rullubki lugu lahti.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare