RAAMATUBLOGI: Kas teise maailmasõja võitsid tulnukad?
Mõnele on see muinasjuturaamat, mõni kahtleb, mõni peab tõeks. Et siis, kas UFO-d eksisteerivad ja maavälised tsivilisatsioonid jälgivad meid, suunavad ning on isegi kohal?
Autor on otsustanud sissejuhatusega mitte pikalt viivitada, vaid annab faktidega (või „faktidega”) turmtuld, tsiteerides inimesi, kes tuleks skeptikute arvates hullumajja saata.
Ronald Reagan: „Vaatasin illuminaatorisse ja nägin imelikku valget valgust.”
Jimmy Carter: „...20 tunnistajat jälgisid üle kümne minuti suurt helendavat objekti taevas.”
Gerald Ford: „Usun, et oleme kohustatud uurima sellist nähtust nagu UFO.”
Eks need USA presidendid on, nagu on, eriti praegune, aga nemad pole paraku ainsad, kes on näinud taevas seletamatuid nähtusi ja objekte. Mõistagi on kõige lihtsam nad äraspidiseks tunnistada, ent ega objektid seetõttu ei kao.
Anomaaliad anomaaliateks, aga raamat pakub ka palju võimsamaid vandenõuteooriaid, millest siin-seal räägitud ja kirjutatud, kuid on harva raamatuisse köidetud, saati eestikeelsetesse.
Näiteks, et kuulsa Kurski lahingus, mis tõi pöörde teise maailmasõtta, osalesid tulnukad.
„Kurski lahingus toimus kummaline episood. Pealtnägijad kirjeldasid seda, mida ise nägid,” kirjutati ajalehes Raduga. „Lahinguvälja kohal rippuvat ketast või kera nägid paljud, sealhulgas ka marssal Žukov. Ta helistas Stalinile. Vastus Jossif Vissarionovitšilt hämmastas: „Kas ta sind puudutab?” – „Ei, seltsimees Stalin.” – „Ära siis sina ka teda puuduta.” Tundmatu objekt lasi järsku välja kiire, mis libises üle eespool olevate fašistide Tiigrite. Neil seiskusid mootorid ja tankid jäid seisma.”
Vaat nõnda.
Või siis järgmine stoori. NASA esindajad rääkinud, et kogu Kuu ulatuses on laiali pillutatud osaliselt silmanähtavalt vigastatud metallobjekte. Nende tehispäritolu on ilmne. Näib, et Kuud on ammu kasutusele võetud ja võetakse ka praegu. Kes seda teeb? Loomulikult kõrgelt arenenud tehnoloogiaga teiste asustatud planeetide esindajad. Paljudel astronoomide ja selenoloogide sümpoosionidel räägitakse sellest avalikult.
Sääraseid lugusid on raamat täis, ka meie Merivälja objektist ei minda mööda. Eks igal ole õigus uskuda, mida tahab. Seega võib võtta tõsiselt või mitte maaväliste olendite sõnumit meie tsivilisatsioonile, mis ühe meesterahva kaudu edasi anti.
„Inimrass on enesehävingu lähedal. Viimase 150 aasta jooksul on tehnilise progressi tase Maal järsult suurenenud. Kahjuks omandavad inimesed vaid materiaalse iseloomuga teadmisi ega hoolitse vaimse arengu eest. Tehnilised saavutused peaksid olema vaimse arengu tulemus, aga mitte vastupidi. Peale selle on teie praegune tehniline väga tagasihoidlik võrreldes sellega, milline see oli Maal enne kokkupõrget asteroidiga.”
Pääsemine on Siberis.
