RAAMATUBLOGI: Kokkamise õpik, mis loob oskustele vundamendi

 (1)
RAAMATUBLOGI: Kokkamise õpik, mis loob oskustele vundamendi
Koduköögi meisterkokkRepro

Eva Poonsh, „Koduköögi meisterkokk”, tõlkinud Kristiina Bernhardt, Pegasus, 240 lk.

Sokrates öelnud kuulsa lause, et ei ela selleks, et süüa, vaid sööb selleks, et elada. Õige, aga miks mitte süüa hästi, selleks, et elada?

Millegipärast on tekkinud müüt, et hea ja nauditava toidu valmistamiseks kulub palju aega ja palju raha. Eks ta ole nii ja naa. Lapates meisterkokk Jamie Oliveri 15-minutiliste roogade raamatut ei saaks öelda, et ajakadu just suur oleks. Ent söögid, mida veerand tunniga valmis saab, on hääd.

Rahagagi on sama – gurmeetoidu saab tegelikult odavalt kätte. Näiteks käid kukeseenel ja vaaritad kokku risotto. Või puravikul ja teed orsotto. No ei ole kallis. Ja sarnaseid näiteid on võtta mitme varna jagu.

Tegelikult on asi viitsimises. Viitsimises õppida või viitsimises maitsete nimel pisut vaeva näha. No on ju vahe, kas puljong on keedetud kontidest või kuubikust. Ainult et see pärispuljong maksab poes pealt nelja euro liiter. Nõus, kallis. Ent kes keelab minna turule ja soetada konte üks euro kilo, need röstida ja koos kõige juurdekuuluvaga patta panna? Saad korraga hulga liitreid ja suskad sügavkülma. Kusjuures tööd ei ole just palju.

Vanaemad on enamasti head kokad, sest nende ajal polnud valmistoite ega poolfabrikaate, aga perel tuli kõht täis sööta. Ja oskusi anti edasi põlvest põlve. Nüüd on maailm mugavaks läinud. Ning laisaks. Toiduvalmistamise oskused hakkavad hääbuma.

Samal teemal:

Hea küll, pikk jutt... Kes on sunnitud nullist alustama, võiks soetada Eva Poonshi raamatu „Koduköögi meisterkokk”. Õigupoolest võiks selle läbi lugeda iga amatöör – ehk leiab midagi kõrva taha panemiseks. Enamasti leiab.

Raamat on kui õpik, räägib lahti kõik elementaarse: kuidas valida liha, millist tükki, kuidas keeta-küpsetada-hautada-grillida-praadida... Kus, millisel temperatuuril, kui kaua. Siis sama linnulihaga, mereandidega, tangainetega, juurikatega. Siis peatükk kastmetest, suppidest, jookidest, tainastest, magustoitudest.

Väärt õpik. Selgitab, miks ja kuidas. Raamatut tutvustavas tekstis on märgitud, et autor ei räägi retseptidest – ent neidki on – vaid tehnoloogiatest: miks on ühe roa tarvis mõistlik köögiviljad peeneks hakkida, teise jaoks aga suuremateks tükkideks lõigata; millal on vaja tasast tuld, millal aga kõva kuumust jne...

Ühesõnaga, kui tehnoloogia on selge ja vundament all, pole kokkamine mingi vaev.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare