RAAMATUBLOGI: Kui tahaks muud kui munahüüvet või jahukastet
Kena, kui ajakirjades ilmunud toiduretseptid ühtede kaante vahele koondatakse, muidu aja neid erinevatest numbritest taga nagu Toots saia seest rosinaid.
Kui juhtud ajalehest-ajakirjast leidma põneva ja katsetamisväärt retsepti, siis kuidas edasi? Lõikad selle välja? Kirjutad üles? Ühesõnaga üks rist ja viletsus.
Võib arvata, et rist ja viletsus pole ainult retseptide üleskirjutamine, vaid ka nende põhjal roogade valmistamine. Vanasti oli lihtne – tomatisalatit tehti koorega, ainus marinaad äädikast ja kaste jahust. Nüüd olgu köögikapp maitseaineid ja õlisid täis ning külmkapp erinevatest produktidest pungil. Ent midagi pole öelda, tulemus on maitsev, maitsvam kui lihakaste või munahüüve.
Tõele au andes on ses raamatus ootamatult palju retsepte, mida tasub proovida. Näiteks leiad suvemaja kõrvalt jõe äärest peotäie šampinjone ning grillid neid küüslaugu ja rosmariiniga. Saavad hääd.
Või võtad suisel aal ette kõiksugu toitvad salatid, mis ses kokaraamatus kirjas. Road saavad kerged, keha tänab.
Paar põnevat suppi ja praadi, mõni pajaroog kah, mida kokku vaaritada ning võib öelda, et raamat on oma ülesande täitnud. Kusjuures nii mõnigi retsept läheb kordamisele ja siis veel ja siis veel.
