Võtame või maailma lihtsaima söögi – omleti. Võib ju tõesti muna vees või piimas lahti kloppida ja pannile valada. Aga kui sisse segada toorjuustu? Ja maitseaineid ning -taimi? Ja omletti keerata praetud seene-peekoni segu ning pisut kuivatatud tüümiani? Ja roale peale raputada värsket peterselli. Ehk siis võib teha omletti ja Omletti – munarooga suure tähega.

Ilmselt on kompaktses formaadis, kuid telliskivipaksuse raamatu pealkiri ajendatud sellest, et algaja söögivalmistaja selle riiulilt kaasa haaraks. Et lihtne värk, võib proovida. Selle eesmärgi täidab raamat kindlasti. Kusjuures ka kogenud kokkaja leiab sealt, 501 retsepti seast, mõndagi huvitavat.

„Lihtsa kokkamise” väärtus seisneb selles, et raamat annab kätte algtõed. Näiteks õpetab valmistama puljongeid, kastmeid ja salatikastmeid, tainast ja saia, risottot, sushiriisi, gnocchisid ja mida kõike veel. Niisiis, kes teose läbi töötleb, on enamat kui lihtne kokk.

Aga peamised on retseptid. Saiast ja salatist kuni magustoitudeni. Ja vaat siin tuleb asjasse pisut kriitlisemalt suhtuda, arvestades seda, et raamat on mõeldud brittidele. Samas võib olla kindel, et talupojamõistus hoomab ebakõlasid ning näitab stoppmärki. Näiteks tuleks hernesupi valmistamiseks ajada 450 grammi herneid köögikombainis püreeks, lisada liiter köögiviljapuljongit, münti, pipart, soola ja lõppu bassilikulehti. Nii võivad käituda kauged võõramaalased, kuid eestlane alustab hernesuppi suituribist või koodist, lisab kruupe, porgandit jne...

Niisiis tuleb retseptidesse suhtuda mõistuspäraselt ning probleeme ei teki. Raamatut lehitsedes jäi näppu näiteks terav ja vürtsikas veiselihasupp, mis näeb välja nagu hautis ja läheb külmal ajal kohe tootmisse. Või siis... Nojah, makaronid juustuga on maailmas hoopis teine roog kui meil, kus raputad pastatootele juustu peale ja käib küll. Raamaturetseptis sisaldab roog lisaks makaronidele pancettat, sibulat, võid, jahu, muskaatpähklit, sinepipulbrit, piima, koort, Gonrgonzolat, parmesani, soola, piparart ja riivsaia. Seega kokkamine, kuigi pealkiri nõnda ütleb, polegi väga lihtne.

Siinkohale ei hakka rohkem retsepte lahkama, sest valmistamisväärset on palju ning õigupoolest peaks raamat olema igaühe köögiriiulil, sest elu on rohkem väärt, et toita seda kauplusest ostetud valmisroogadega.