RAAMATUBLOGI: Pärnu sotsialistliku prokuröri meenutused
Eks Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis juhtus nii mõndagi. Jurist ja prokurör ja hiljem lühikest aega Pärnu linnapea ametit pidanud Ahti Kõo räägibki, mis siis juhtus.
Autor pole ametlikult järgi peategelane ehk see pole mina-romaan, aga tegelikult ilmselt on. Igatahes meenutab keegi prokurör Martin Kõuer olnut.
Kui mõni aasta tagasi pani Kõo Pärnu kõmisema raamatuga „Oleme seda väärt“, kus meer ja muud tähtsad isikud seksisid siin ja seal ja kellega juhtus. Kõo kuulutas kõik romaani raiutu väljamõeldiseks, aga nojah…
Seekord on lugu ammusemast minevikust, nõukogude aja lõpuosast. Ehk kuidas seal asjad käisid, parteiladvik elas ja oli. Kuidas kohtuvärk töötas ning prokurör inimesi kinni pani – või ei pannud, kui tuli kõrgemalt kas käsk või palve seda mitte teha. Kuidas kortereid jagati ja villasid ümber ehitati, sest töölisrahva sotsialistlikel juhtidel peavad olema kapitalistlikud tingimused.
Mõistagi on kõrvalliine – õnnetu vägistaja, kelle vööaluse tsooni ohvri sugulased ära rikuvad ja kes seepeale nii-öelda pealekaebajaks hakkab, räpane ja sentsatsiooni otsiv ajakirjanik, vene armee pensionär…
Kummalised kujud kõik, kuid tegelikult nii inimlikud ja tõelised.
On kuulda, et Pärnus veavad vanemad inimesed raamatus näpuga järge ja kuulutavad välja, kes on kes. Sest tegelikult olla tegelased selgelt äratuntavad.
Ja siit moraal: ela oma elu nii, et sul poleks hiljem häbi, kui sind raamatusse raiutakse.
