Kohtumist kokku leppides püüdsin ennast teile külla kutsuda, teie ütlesite, et naine ei luba. Kas ta intervjuud anda lubab?

Eve Astri Grupp ei ole kunagi poliitikaga tegelenud ega tahagi tegeleda. Tema on täielikult ärile pühendunud ja poliitikast me kodus ei räägi.

Kas abikaasa lubab teil Keskerakonna esimeheks saada?

No kas mina luban tal äriga tegeleda, teades, kui palju kulub selleks närve ja unetuid öid? Ei ole kohane küsida, kas keegi midagi teisele lubab. Me toetame teineteist. Oleme väga harmooniline paar.

Eve on rikas ja ilus. Teile ei saa eriti kumbagi ette heita. Mis ta teis leidis ja leiab?

Vale on arvata, et äriinimestel on pangakontol palju raha.

Rikas on ta eelkõige hingelt, teadmiste ja tööoskuste poolest. Mida üldse tähendab rikas? Kõik, kes äriga tegelevad – ka mina olen sellega tegelenud 24 aastat –, teavad, et äri on seotud suurte riskidega. Paljud on pankrotti läinud. Vale on arvata, et äriinimestel on pangakontol palju raha. Kõrvalt on kerge öelda, et see või teine on rikas, aga sellesse ei taha keegi süveneda, kuidas see on saavutatud.

Aga küsimus oli muidu, mida Eve teis leiab.

See küsimus on temale!

Olete rõhutanud oma äri- ja juhtimiskogemust. Tallinna Sadama juht te tõepoolest olite, aga teistes firmades olete ju olnud pigem nõukogus, mitte tegevjuht või omanik. Kust tuleb veendumus, et olete tugev juht?

Kui ma siseministeeriumist lahkusin, olin aasta aega Tallinkis direktor. Siis olin Tallinna Sadama juhatuse esimees ja aseesimees. Urmas Sõõrumaa juures Rotermann Grupis olin juhatuse esimees, alles 2010. aastal läksin nõukogu esimeheks. Sel kohal olin pikalt, samal ajal töötasin teistes ametites. Töötanud olen ka Transgroup Investis.

Seal olite ju nõukogu esimees?

Nõukogu esimees tähendab Vene firmas direktorite nõukogu esimeest. Meil tõlgiti see nõukogu esimeheks. Mulle allus Poola vagunitehas ja paar Venemaa ettevõtet. Seal töötasin kolm aastat, pärast seda olin aastakese Londonis sadamate nõunik.

Ei kõla küll nagu juhtiv töö.

Ei olnud, jah. Siis kutsuti mind laevanduse alal Riia sadama peadirektori asetäitjaks. Ja siseministeeriumis olin ju ka tippjuht. Nii et ma olen olnud tippjuht alates 1987. aastast.

Sellest ajast räägime eraldi, kui lubate. Teil on Eestis ja Hispaanias palju kinnisvara. Hea küll, aga miks olete pidanud vajalikuks rõhutada, et saate elu lõpuni tööd tegemata hakkama? Kas see pole natuke selline rikka naise mehe kompleks?

Me oleme majanduslikus mõttes eraldi.

Teil on abieluvaraleping, jah?

Jah. Ma olen rääkinud sellest, et olen kindlustanud lastele hariduse ja korteri. Seda teeb iga vanem, kui on võimalik. Ma ei ole rikas. Ütlesin, et saan elu lõpuni hakkama. Minu ema ja isa töötasid kogu elu, aga pensionist nad ära ei elanud. Ma aitasin neid. Isal oli väga häbi, et poeg pidi teda aitama. Mind ei pea lapsed aitama. See ei ole rikkuse rõhutamine.

Toots ütleb, et lisaks Keskerakonnale meelitasid teda enda ridadesse ka EKRE ja Reformierakond.

Teile kuulub umbes 400 000 väärtuses Tallinna Sadama aktsiaid. Enefiti aktsiad umbes 100 000 euro väärtuses müüsite juunis maha, kas oli raha vaja?

Ei olnud. Aktsia tõusis, siis langes. Et Enefiti aktsia on praegu suures tõusutrendis, on iseasi. Raha on mul ilusti arvel, küll ma ostan mõne teise aktsia.

Kas 13. augustil Tartus Keskerakonna kongressil peetav kõne on juba valmis? Mis on teie põhisõnum?

Enam-vähem. 13. augustil kuulete.

Olete rääkinud, et ei kandideeri Jüri Ratase vastu, vaid oma valijate poolt. Juba Savisaare ajast kandideeritakse esimehe „kõrval“ või lausa toetuseks. Aga tegelikult lähete ju ikka selle peale välja, et Ratase koht endale saada?

See on kongressi otsustada. Volikogu esimeheks kandideerides kaotasin ainult ühe häälega...

...Tõnis Möldrile.

Möldril oli abilisi. Selle nimel tehti tööd kõvasti, et mind ei valitaks. Praktiliselt kandideerisin ikka erakonna juhatuse vastu. Erakonnas on teisitimõtlejaid sama palju kui neid, kes on praeguse juhatuse poolt.

Erakonnas on teisitimõtlejaid sama palju kui neid, kes on praeguse juhatuse poolt.

Kas te ehk selle ühehäälelise kaotuse kohta ei teinud siiski natuke ennatlikke järeldusi oma toetuse kohta erakonnas?

Erakonna esimeheks ma esiti kandideerida ei kavatsenudki. Valga piirkonnal oli sama mure mis mul: volikogu ei tööta nii, nagu ta peaks töötama. Nüüd olen umbes kümne päeva jooksul kõik piirkonnad läbi sõitnud.

Esmaspäeval käisite Paides, kas seal on hääled koos?

Seda ei tea, kas kuskil on hääled koos. Meelsus oli positiivne. Minu seisukohtadega oldi nõus. Tõehetk tuleb valimise päeval.

Olete viidanud, et tahaksite Keskerakonnas taastada demokraatia. Kas peaks sellest järeldama, et Jüri Ratas on erakonnas demokraatia hävitanud?

Ratasel on väike grupp inimesi, kelle abiga juhitakse erakonda. Seda on välja öelnud ka mind erakonna esimehe kandidaadiks esitanud Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. Tema juhatuse liikmena ei teadnud paljudest asjadest, mis on teoksil, ja julges seda välja öelda. See segab paljusid. Mina küll ei mäleta, et meil oleks volikogu kokku võetud ja öeldud, et arutame seda või teist juhatuse otsust. Kongresside vaheajal peaks volikogu juhatuse ees ülimuslik olema.

Jüri Ratase juhitav erakond visati hiljuti valitsusest välja ja teie olete Kaja Kallasele takka kiitnud, et nii oligi vaja teha. Mida Ratas valesti tegi?

See on ju selge, et kui lähed asju tegema koos opositsiooniga, siis seda ei saa pidada koalitsioonis töötamiseks. Paljud meie fraktsiooni liikmed ja pooled juhatuse liikmed ei olnud selle poolt, et eelmine valitsus niimoodi lõpetaks. Seda ma õigeks ei pea, et Kaja Kallas seitse ministrit tagandas. Valitsus oleks pidanud laiali minema.

Kui palju te Jüri Ratasega üldse suhtlete?

Pärast seda, kui me mõlemad kandideerime, oleme kohtunud kahel debatil, rohkem ei suhtle. Varem suhtlesime väga tihti.

Jüri Ratas kutsus mind erakonda, mitte ei toonud.

Ratas tõi teid Keskerakonda. Avalikult ütleb ta muidugi, et rõõmustab teie kandidatuuri üle, aga ainult selle pärast, et ta ei usu teie võiduvõimalusse. Ja ausalt öeldes ei usu seda keegi teine ju ka.

Seda vaatame laupäeval. Jüri Ratas kutsus mind erakonda, mitte ei toonud. Tol korral olid mul tõsised pakkumised kolmest erakonnast.

Kes need teised kaks siis olid?

Ei ole tähtis.

Ehk Reformierakond ja Isamaa?

Isamaaga isegi rääkisime. Tegelikult kutsus mind hoopis osa EKRE inimesi. Juhtide tasandil kutsus mind Reformierakonna tollane esimees Hanno Pevkur juba 2017. aastal, Ratasega vestlesin 2018. aasta suvel.

Ehk siis teid kutsusid Reformierakond, Keskerakond ja EKRE?

Esimeeste tasandil Reformi- ja Keskerakond. Juttu oli ka EKRE ja Isamaaaga, aga mitte tippjuhtide tasandil. Otsustasin Keskerakonna kasuks. Üks politoloog (Erik Moora – V. K.) on viidanud, et Jaan Tootsile anti juhtida Tartu piirkond. Midagi ei anta mitte üheski erakonnas. Mind valiti Tartu piirkonna esimeheks.

Teie toetuseks on paar sõna öelnud keskerakondlased Mailis Reps ja Janek Mäggi.

Ma olen suhelnud 50–60 meie inimesega, kes on positsioonidel ja tunnevad erakonda hästi.

Missugust nõu need kaks teile andsid?

Mailis Repsiga arutasin haridusteemasid. Mäggilt küsisin nõu, kuidas teksti kokku panna. Olen rääkinud paljude tipp-poliitikutega, näiteks Kalle Klandorfiga...

...kellega teid seovad ammused sidemed juba 1980-ndatest.

...kes on on väga hästi kursis erakonna ja eriti Tallinna tööga. Lauri Laatsiga olen palju asju arutanud. Rääkinud olen väga paljudega.

Olete öelnud, et kujutate end hästi ette peaministrina. Siis mõtlete kindlasti ka võimalike koalitsioonide peale. Kellega teie pärast riigikogu valimisi koalitsiooni teeksite?

Sellele küsimusele saab vastata pärast riigikogu valimisi 2023. aastal. Olen kindel, et Eesti 200 saab riigikokku. Mis tähendab, et tõenäoliselt kahe erakonna koalitsioon enam ei tule, tuleb kolmene. Mina ei välista kedagi.

Tahate erakonna viia juurte juurde, otsida üles selle valija, kes oli Keskerakonnal „varasematel aegadel“. Et siis Savisaare valijad või?

Edgar Savisaar selle erakonna Rahvarindest moodustas. Kui Savisaar erakonna rajas, siis kehtisid teised väärtused. Erakonnas toimis demokraatia. Savisaar kuulas kõiki ja tegi otsused. Keskerakond seisis kõigi Eesti riigis elavate rahvuste eest. Keskerakond toetas pensionäre, praegu ma seda ei näe. Seeniorite eest seisab Isamaa, venekeelseid hääli püüavad sotsiaaldemokraadid. Narva kutsuti Katri Raik, kes aidati linnapeaks, ja nüüd ei olda temaga rahul. See ei olnud õige käik. Savisaare ajal oli naiskogu üliaktiivne, eriti kui seda vedas Siiri Oviir. Väga elavalt töötasid noorteorganisatsioonid. Tartus on meil küll noored aktiivsed, aga seda ei saa öelda teiste piirkondade kohta.

Savisaare teine nimi Eesti poliitika ajaloos on siiski korruptsioon. Teda eeskujuks tuues riskite...

Ma räägin erakonna algusaastatest, mitte Edgar Savisaarest – kuidas erakonda üles ehitati ja mille eest võideldi. See, kuidas see kõik lõppes, on midagi muud, ja see on seotud Savisaare, mitte erakonnaga.

Igatsete Tartus televisiooni teha, teil on kahju, et pole enam Tallinna TV-d ja Kesknädal on alla käinud. Teie esimehena...

Kesknädal pole mitte alla käinud, vaid suletud (Äsja, erakonna kongressi eel Kesknädala üks number siiski ilmus - toim.).

Olin sunnitud ise lehe tegema, mida jaotan. Lehe nimeks panin Keskpäev.

Veebis mingi versioon ikka on.

Veebis, jah. Kesknädal tuleb taastada. Kui ma sellest rääkisin, ütles härra Ratas, et kuni tema on esimees, seda ei taastata. Kuna Keskerakonna kongressil antakse esimehe kandidaadile ainult kümme minutit aega kõneleda, siis olin sunnitud ise lehe tegema, mida jaotan. Kümne minutiga on kõiki mõtteid võimatu edasi anda. Lehe nimeks panin Keskpäev. Kirjutasin sinna punasega, et kui osutun valituks, hakkab Kesknädal ilmuma kaks korda kuus. Televisioon töötas meil Tartus enne valimisi. Tehnika ja oskused olid olemas, kuid kuna televisioon on kallis, jääb Tartu telesaade ilmselt veebi. Raadiosaadet teeksin kindlasti.

Teie eeskuju on isa ja poja Helme saade Tre Raadios?

Meie tahame tund aega rääkida sellest, mida me ise tahame, mitte seda, mida ajakirjanikud küsivad.

Näen selles teatavat usaldamatust ajakirjanduse vastu, miks on see tekkinud?

See ei ole usaldamatus. Teie ju ei ütle, et olge nüüd hea ja rääkige tund aega, mis ise tahate.

Te tahate tund aega üksi rääkida?

Meie erakonna liikmed tahaksid rääkida, kõigist osakondadest.

2019. aastal saite Keskerakonna Tartu piirkonna juhiks ja kogu teie värk lendas vastu taevast selle pärast, et kangutasite ametist lahti abilinnapead Madis Lepajõe ja Monica Ranna. Rääkimata teravaks läinud vastuolust Aadu Mustaga. See viis koalitsiooni lagunemiseni.

Koalitsioonist me astusime välja.

Faktiks jääb, et te ei ole enam võimul. Seda on raske tõlgendada teisiti kui käpardlikkusena.

Ei ole nii. Kui mind valiti piirkonna juhiks, siis valiti ka piirkonna juhatus. Sinna ei osutunud valituks ei Aadu Must, Monica Rand ega Madis Lepajõe. Kui sa ei ole ringkonna juhatuses, siis tuleb tagasi astuda. Aadu Must oleks pidanud kohe volikogust tagasi astuma, ta on riigikogu liige ja pidevalt Tallinnas. Ta ei olnud nõus. Mina ütlesin Monica Rannale: sina ei ole oma kohale saanud konkursiga, sind suunas piirkonna juhatus ja nüüd tuleb ära minna. Monica ei olnud nõus. Lepajõed ma tagasi ei kutsunud, teda ma tunnen väga hästi, ta oli mul kümme aastat jalgrattaliidus asepresident. Temaga ei olnud probleeme.

2021. aastal sai Keskerakond Tartu volikogus neli kohta varasema seitsme asemel ja teie esinumbrina kõigest 466 häält. See oli ju otsene tagasiside sellele, mis te olite Tartus korda saatnud?

Mina, Aadu Must ja Jüri Ratas leppisime enne valimisi kokku, et me ei musta üksteist. Mina ütlesin, et Aadu Must meie nimekirja ei tule, aga avalikult ma seda teemat ei lahanud. Praegu kahetsen, oleksin pidanud. Must oli siis ja on siiamaani kultuurikomisjoni esimees. Tartu piirkond on pikka aega seisnud Tartusse linnahalli rajamise eest. Aga Must hakkas toetama Reformierakonda, kes tahtis südalinna kultuurikeskust.

Mina ütlesin, et Aadu Must meie nimekirja ei tule, aga avalikult ma seda teemat ei lahanud.

Praegune president Alar Karis oli siis Eesti Rahva Muuseumi direktor. Tema kutsus linnarahvast ERM-i – tulge vaatama, see on pooltühi, teeme siin kõik näitused ja ehitame alles siis keset kesklinna pargi asemel uue kolaka. Aadu Must aga rääkis, et Süku rajamine on kogu Tartu kultuurieliidi soov. Paljud tuntud kultuuriinimesed ütlesid, et sellist asja ei ole vaja. Nii et Tartu Keskerakond tahtis parki säilitada ja teha sinna linnahalli, Must aga tahtis parki maha võtta ja rajada kultuurikeskuse. Tähtsa keskerakonna liikmena toetaski Must hääletusel kultuurikeskust.

Vaevalt saab see olla teie vastuolu peamine põhjus? Must on öeldud, et te ei jaga poliitikast üldse midagi ja ei saa ka aru, mis see Tartu on.

Meenutan, meil oli Musta ja Ratasega kokkulepe, et võtame vaikselt. Kaks päeva enne valimisi tuli Postimehes see artikkel, millele te viitate, kus Must nutuhäälel räägib, kuidas teda kõrvale lükati. Samuti andis ta raadios intervjuu, kus rääkis, et vaadake, mis Toots tegi, teda, tulihingelist Tartu toetajat, ei võetud nimekirja. Vana kavala poliitikuna tegi Must need artiklid selleks, et mulle kohta kätte näidata. Ja me kaotasime ligikaudu 800 häält, umbes kaks kohta.

Teie tegevust Tartus peetakse üsna üksmeelselt läbikukkumiseks.

Tulge Tartusse, seal nii ei räägita.

1981. aastal asusite tööle miilitsasse. Kuidas teist miilits sai, lõpetanud olete ju TPI mehaanikateaduskonna?

Tollal suunati inimesi tööle, valida ei saanud. Mind suunati tööle siseministeeriumisse.

Päris alguses te olite ju ikka miilitsas.

Miilitsa alla kuulus selline organisatsioon nagu riiklik autoinspektsioon. Mind suunati tööle sinna. Selle eesotsas oli TPI lõpetanud Hellat Rumvolt. Autoinspektsiooni töötajatest oli 80% Tallinna polütehnilise instituudi lõpetajad, kes kõik olid saanud ohvitseri auastme. Rumvolt käis plaanikomitees endale noori aktiivseid mehi kauplemas. Jah, te võite autoinspektsiooni miilitsaks nimetada, aga me ise nii ei öelnud. Ma töötasin siseministeeriumi alluvuses praeguses mõttes liikluspolitsei peaasutuses seitse aastat. 1987. aastal määrati mind tähtsate valveobjektide pataljoni ülemaks, ma valvasin kõiki riigi tähtsaid objekte terves Eestis. Mulle allus 500 inimest.

Ja siis tuli 1990. aasta 15. mai, kui ma kaitsesin Toompead väga edukalt rünnaku eest. Käskisin kõigil relvad ära korjata, et muidu ei pea mõnel äkki närv vastu. Teadsin ju, mis juhtus Leedus ja Lätis, seal tuli verevalamine. Kui Lõssenko (Mihhail Lõssenko, Interrinde aktivist – V. K.) hoovi tungis...

...siis ütlesite teie talle, et kui istungitesaali tükid, siis avame tule?

Jah. Lõssenko teadis, kes ma olen. Ja siis hüüdis ta ruupori kaudu oma meestele: asi läheb jamaks, lähme minema. Ja nad lahkusid.

Mina korjasin relvad ära. Mina olin see, kes verevalamise ära hoidis.

See oli veel Nõukogude Liidu aeg, linnas olid tankid sees. Nende täpset arvu keegi ei tea, aga neid oli üle kümne. Kümne minutiga oleksid nad kõik Toompeal olnud, kui kas või ükski lask oleks kõlanud. Mina korjasin relvad ära, sest teadsin, mis toimus Lätis ja Leedus. Mina olin see, kes verevalamise ära hoidis.

Teist sai 1990. aastal eriteenistuse looja. Seda organisatsiooni hakati kutsuma Savisaare salapolitseiks, sest selle kätte koondus hirmus palju võimu. Kuidas see seestpoolt paistis?

Tuletan veel kord meelde: 1990. aastal olime veel Nõukogude Liidu koosseisus. Edgar Savisaar (üleminekuaja valitsusjuht – V. K.) andis siseminister Olev Laanjärvele korralduse luua eriteenistus ja tollases nõukogude süsteemis sai seda luua siseministeeriumi osakonnana. See hakkas kõigepealt tegelema esimeste isikute kaitse ja tähtsate objektide valvamisega. 1991. aasta 1. märtsil andis vene siseminister Savisaarele loa moodustada Eestis politsei. Oli suur segadus, Moskva tahtis seda plaani läbi kukutada ja näidata, et Eesti politsei ei hakka kunagi toimima. Kui politseiseadus välja tuli, siis seal oli kaitsepolitsei moodustamine juba sees.

Tegelikult tahtsite te ise ju ka kaitsepolitsei juhiks saada?

Ei tahtnud ma midagi. Meie politseiseadus loodi Soome eeskujul. Tollal vahetus valitsus iga aasta. 1993. aastal oli peaminister Mart Laar. Kaitsepolitsei büroost sai riiklik kaitsepolitsei ja eriteenistuse ametist sai julgestusbüroo. Mina ei olnud nõus selle etteotsa asuma, aga mind ikka veendi ja nii läksin ma politsei peadirektori asetäitjaks.

1997. aastal saite kaks päeva olla politsei peainspektor. Siseminister Robert Lepikson nimetas teid ametisse, aga siis kohe võttis allkirja tagasi, sest teil oli üks autoskandaal kaelas, mäletate?

Jaa, aga ma võitsin selle asja kohtus.

Mind mitte ei võetud maha, vaid edutati kantsleriks.

Aga peainspektoriks te enam ju ei saanud.

Mind mitte ei võetud maha, vaid edutati kantsleriks. Kantslerina allus mulle politseiamet, kaitsepolitseiamet, piirivalve, vanglate amet, kirikute amet, kodakondsus- ja migratsiooniamet, kohalike omavalitsuste amet. Ütlen veel kord: mind ei võetud maha, ma liikusin kogu aeg ülespoole.

Herman Simm, hilisem riigireetur, sai politsei peadirektoriks 1994. aastal. Teil olevat olnud toimik tema väidetavate kuritöödega. Mis kuritööd need olid ja kust toimikud saite?

Olles politsei peadirektori kohusetäitja, olin jõudnud kuus prefekti välja vahetada, siis jõudsin Harju prefekt Simmini, kes oli omastanud kolm vene sõjaväe aegset [soomustransportööri] BTR-i. Soomest kingituseks saadud hambaarstikabineti püüdis ta mehkeldada oma naisele. Need olid tõsised kuriteod. Aga siis oli lühikest aega siseministriks Kaido Kama, kes leidis, et Simm on meie mees ja teda maha ei võeta. Siseministriks saanud Edgar Savisaar kõrvaldas Simmi kohe ametist ja mind pandi tema asemel peadirektori kohusetäitjaks. Simm leidis koha kaitseministeeriumis. Seal hakkas ta riiki reetma, mitte politseis.

Oli see teile üllatus, et ta osutus riigireeturiks?

Ei. Minu materjalides oli sees, et ta oli KGB kaastöötaja. Ta värvati sinna Moskva kõrgemas miilitsakoolis õppimise ajal. Ta jäi tollal vahele valuutaga sehkendamisega. Sel puhul oli kaks varianti: kas visatakse koolist välja või võetakse koputajaks. Ju see asi sealtkaudu edasi läks, ega sellised sidemed ei kao. Küllap ta leiti uuesti üles, kui ta läks tööle kaitseministeeriumisse ja hakkas tegelema NATO asjadega.

Toots ei nõustu, et Keskerakonna Tartu koalitsioonist väljajäämine on tema süü.

Te olite Edgar Savisaare lindiskandaali aegu kantsler, teie muidugi teadsite lindistamisest?

Ei. Tõesti ei teadnud. SIA oli erafirma, Veiko Kulla ja Kalle Klandorf olid siis juba minu juurest töölt ära läinud.

Teil on ka oma nn lindiskandaal. 2004. aastal sai teatavaks teie suhe Kati Tootsiga, endise nimega Šahmatova. Ajakirjanduses korduvalt esitatud versiooni kohaselt paigutasite teie Urmas Sõõrumaale kuuluvasse korterisse kaamerad...

Need olid seal kogu aeg. See oli Sõõrumaa korter. Kriminaaluurimise käigus tuli välja, et kaamerad läksid tööle siis, kui uks kinni pandi. Kui inimesed tuppa astusid, siis nad lõpetasid töö. Kui lindid üle vaadati, siis selgus, et seal ei olnud mitte midagi. Kassett oli hästi pikk, poole pealt oli näha Sõõrumaa Hispaania maja. Kaamerad olid paigutatud selleks, et keegi ei saaks salaja sisse tulla. Kriminaalasi tehti nn armukolmnurgana. Kaitsepolitseis töötas mees nimega Tamm, kes oli ühe osakonna ülema asetäitja.

Aga see levinud versioon, et kaamerad paigutasite teie, et jälgida oma tollast armukest Kati Tootsi...

Selle versiooni mõtles välja kaitsepolitsei osakonna ülema asetäitja nimega Tamm, kelle silmarõõm oli Kati samuti. See oli armukolmnurk, mida ei ole julgetud kunagi välja tuua. Tema selle kriminaalasja välja mõtles.

Kriminaalasja mõtles välja kaitsepolitsei osakonna ülema asetäitja nimega Tamm, kelle silmarõõm oli Kati samuti.

Ehk siis seesama Mati Tamm, kelle nimi küll käis mõnest ajakirjanduslikust loost läbi, oli samamoodi Kati armuke nagu teie?

Jah.

Sellest pole te niimoodi kunagi varem rääkinud.

No aga te norite. Ma ütlen, seal ei olnud mingit lindiskandaali. Mängiti kokku, ja see kriminaalasi.... See oleks kestnud aastaid. Siis ma läksin nn kokkuleppele. Tollastel prokuröridel oli väga piinlik, et selline asi üldse tõstatati. Meie räägime teiega praegu poliitikast ja et teie selle uuesti üles tõstate... See on väga halb.

Teil on nii huvitav minevik, sellest peab rääkima.

Miks sellest peab rääkima?

Sest te tahate saada erakonna juhiks. Avaliku elu tegelaseks veel palju enamal määral, kui te praegu juba olete. Kati töötas tollal politseiametis...

Kui Ilves sai presidendiks, siis seda küll eriti ei lahatud, kuidas tema naine elas residentsis, kuidas ta ripsutas tiiba oma töötajaga, kellest sai tema järgmine naine.

Ilvese eraelu on viimseni lahti võetud, mis te räägite. Katit külastas selles korteris tollane politseijuht Robert Antropov, kas tema...

Ma ei tea, tema (Kati – V. K.) elas seal ja töötas, ega me tollal ju koos ei elanud.

Nii et Antropovil ei olnud selle armukolmnurgaga midagi pistmist?

Ma ei elanud siis Katiga koos. Mina võimaldasin tal selles korteris elada. See oli Sõõrumaa korter ja kõik, mis seal oli, oli Sõõrumaa oma.

Hiljem sai Katist teie lapse ema, kas see skandaal....

See oli kaitsepolitsei tehtud. Pärast seda kriminaalasja see inimene enam kaitsepolitseis ei töötanud. On väga inetu, et selline asi sai üldse võimalikuks.

Ajakirjandusest käis tollal läbi ka versioon, et kapo paigaldas lutikad korterisse hoopis teie jälgimiseks. Miks oli teie viidatud kapo ametnikul siis vaja...

Ma ei tea, miks. Minu hävitamiseks.

Miks ta pidi seda tahtma?

Mäng käis ühe naise ümber.

Kati pärast?

Ma arvan küll.

Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas Herman Simmi kaebust 11. augustil 2022. aastal Eesti Päevalehes ilmunud artikli „Jaan Toots: Savisaar kuulas kõiki, aga Ratasel juhib parteid väike grupp inimesi“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Jaan Toots viitab oma intervjuus Herman Simmi väidetavatele kuritegudele ja räägib ka tema minevikust.

Herman Simm kaebas pressinõukogule, et artikkel sisaldab tema kohta valeväiteid, kuid talle sõna ei antud.

Eesti Päevaleht tunnistas eksimust ja vabandas 23. augusti lehes.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1, mis näeb ette, et kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle pakkuda kommentaari võimalust samas numbris. Pressinõukogu hinnangul olid süüdistused Herman Simmi kohta tõsised ja talle tulnuks sõna anda.

Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 3.5, mis näeb ette, et toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul, kui avaldatava/edastatava materjali autor ei ole toimetuse töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust. Kui toimetus oleks Jaan Tootsi väited Herman Simmi kohta üle kontrollinud, oleks viga juba enne avaldamist välja tulnud.

Samuti rikkus Eesti Päevaleht ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.3, mis näeb ette, et ebaõige informatsiooni ilmumise korral tuleb avaldada parandus. Pressinõukogu leiab, et Eesti Päevaleht oleks pidanud avaldama vabanduse peale paberlehe ka veebis loo juures.

Pressinõukogu esimees Merili Nikkolo

Jaga
Kommentaarid