TAGATUBA | Parempoolsed lähevad poliitika hiiglaste vastu õhukese rahakotiga

false

Eesti 200-s ja Parempoolsetes pole „vanu pässe“, kes nui neljaks töökohta ja kindlat valimisringkonda nõuaksid.

Eesti 200 on valimisnimekirjade esikolmikud otsustanud, ent praegu veel katsetatakse, kes ja millises piirkonnas võiks rohkem kõnetada. 0,9% reitinguga valimistele mineva partei Parempoolsed seis on nutusem. Raha on vähe, eelkokkulepped toetajatega pooleli. Ent Parempoolsed välistavad võimaluse, et jäävad valimistelt sootuks kõrvale. Kuna Reformierakonna, EKRE ja Isamaaga ei suuda Parempoolsed meediamahu ja reklaami vallas konkureerida, tuleb kampaania teisiti üles ehitada. Kuidas, seda veel mõeldakse.

Aga erinevalt vanadest erakondadest pole ei Eesti 200-s ega ka Parempoolsetes sisemist kraaklemist, kes kus peaks kandideerima. Kõik on puhtad lehed, pole staažikaid ministreid ega riigikogu liikmeid, kes on aastaid harjunud konkreetses piirkonnas kandideerima. Kellelgi pole ka varasemast poliitilist „töökohta“ (välja arvatud Parempoolsete aseesimees Siim Kiisler, kes on riigikogu liige), millest peab kümne küünega kinni hoidma ja seetõttu kindlasti nimekirja etteotsa trügima. Eesti 200 paneb lõplikud nimekirjad kokku detsembri lõpus ja kinnitab jaanuari alguses. Parempoolsed kinnitavad üleriigilise valimisnimekirja jaanuari keskel, vahetult enne nimekirjade esitamise tähtaega, mis on 19. jaanuaril. Ringkondade nimekirju hakkab erakonna juhatus arutama detsembris ja seejärel avaldatakse kandidaatide nimed.