Kaitseministri sõnul lepiti kokku, et riigikaitses jätkatakse Eesti iseseisva kaitsevõime arendamist, tagatakse tingimused liitlaste pidevaks kohalolekuks Eesti pinnal ning riigikaitse planeerimisel lähtutakse ohuhinnangutest ja kaitseväe sõjalistest nõuannetest.

See osa, mis puudutab ressursse ja täiendavat rahastamist, saab joone alla alles siis, kui kogu koalitsioonileppe tulude ja kulude pool on kokku lepitud, ütles Mikser.

Mikser ütles, et kokku lepitud kaks protsenti riigikaitsekulutusteks on tähtis rajajoon, sest see on NATO kokkulepe ja annab võimaluse pikaajaliselt planeerida.

"Tõenäoliselt me lähiaastatel kulutame rohkem kui kaks protsenti SKTst riigikaitsele," rääkis Mikser ja põhjendas, et muutunud julgeoleku olukorras vajab Eesti liitlaste kohalolekut ning liitlaste võõrustamiseks tehtavaid kulusi ei saa teha oma enda kaitsevõime arendamise arvelt.

Mikser hindas, et politsei- ja piirivalveameti (PPA) lahutamise küsimuses vaidlused väga tuliseks ei läinud, kuigi Vabaerakonnal oli mõnevõrra teistsugune vaade.

Kaitseministri sõnul analüüsiti see küsimus läbi ja leiti, et struktuursete reformide tagasipööramine ei ole murekohtade lahendamiseks vältimatult vajalik.

Vabatahtlikkuse tähendus on kasvav

Mikser rääkis, et kõnelustel räägiti ka inimestest, kes panustavad vabatahtlikult näiteks päästetegevusse või korrakaitsesse. Tema sõnul on riik teatud tingimustel valmis ka nende jõupingutusi või tekkinud kahju hüvitama.

Mikser ütles, et kuigi riigi pidamine on mõnes mõttes optimeerimise ülesanne, ei ole odavus siin esimene kaalutluse koht.

"Eestis on inimesi, kes on vabatahtlikult valmis riiki kaitsma ja panustama kaaskodanike turvalisuse tagamisse," kõneles Mikser. "See on osa riigi truudusest, lojaalusest ja patriotismist, mida riik peab tunnustama ja soodustama."