Haiglad said rahasüsti koroonapalatite uuendamiseks. Hinnabuum võib plaanid nurjata

Ühest küljest ähvardab koroona kiire ja tõenäoliselt oktoobriks raskesse faasi jõudev laine haiglad taas ummistada. Samuti meenutas Põlva haigla ravijuht dr Andres Meus, et kõikide eelmiste lainete ajal on olnud suur probleem nakkuse haiglasisene levik. Haiglas viibivate koroonapatsientide arv on paisunud paljuski kehvade palatite tõttu, kus ei ole olnud võimalik haigeid piisavalt efektiivselt isoleerida, ja nii võibki luumurruga haiglasse sattunud inimene saada koroonapatsiendiks.

Meus sõnas, et Põlva haiglas nagu teisteski väikehaiglates on peaaegu olematud tingimused nakkushaiguste ohjeldamiseks – pole isolatsioonivõimalusi ega ventilatsiooni.

Milline olukord võiks Põlva haiglat tabada juba alanud viiendas viiruslaines, ei osanud Meus ennustada. „Eelnevate lainete tippaegadel ulatus meie koroonapatsientide arv 50-ni, mis on 50% statsionaarsetest haiglakohtadest,“ ütles ta. „Selliste arvude juures on personaliressurss kõige kriitilisem.“

Õnneks on Põlva haigla üks neist, kel õnnestus saada riigi toetust, et olukorda parandada. Põlva haiglal on plaanis raha kasutada selleks, et ehitada erakorralisse meditsiiniosakonda kaks isolatsioonipalatit. Selleks on riik haiglale eraldanud 226 000 eurot.

Kuid sel sügistalvisel koroonahooajal ei ole juurdeehitusest mingit kasu, sest ehitustööd peavad valmis saama alles 2023. aastaks. Ja seegi tähtaeg ei pruugi paika jääda.

Praegu on hange alles projekteerimise faasis. Projekteerijatega kohtutakse täna, ütles Meus. „Teate isegi, mis ehitusturul praegu toimub,“ ütles ta, viidates sellele, et praegu pole mingit kindlust, et plaanitud rahaga saab ehitus päriselt 2023. aasta lõpuks valmis. Selleks viirushooajaks aga kindlasti mitte, sõnas Meus.

Ka Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) sai toetust juurdeehituseks. Haigla saab 33 nüüdisaegset isolatsioonipalatit: kolm kolmanda etapi intensiivravipalatit, kuus isolatsioonipalatit ja 24 nakkuskliiniku isolatsioonipalatis uuendatakse tingimusi, peaasjalikult ventilatsiooni.

LTKH juhatuse esimees dr Arkadi Popov ütles, et senine kogemus on näidanud, et haiglal on koroonapatsientide jaoks kuni 130 voodikohta. Juurdeehituste käigus ei tekikski Popovi selgitusel voodikohti juurde, vaid 130 nakkushaigetele mõeldud voodikohta vastaks siis päriselt nõuetele. See tähendab, et igas sellises palatis oleks võimalik olla näiteks nii kopsupõletikuga patsiendil kui ka vajaduse korral koroonapatsiendil, kelle jaoks on vaja efektiivsemaid ventilatsiooni- ja isolatsioonitingimusi. Eelmiste koroonalainete ajal on aga koroonapatsiente hoitud väikestes palatites, kus korraliku ventilatsioonisüsteemi asemel on üksnes konditsioneer.

Kuid ka LTKH on praeguse plaani elujõulisuses skeptiline. Riik eraldas LTKH-le 2,49 miljonit eurot, et uued isolatsioonipalatid projekteerida ja välja ehitada. Praegu otsib haigla projekteerijat, kuid pakkumised on projekteerimiseks algselt ette nähtud 150 000 eurost kujunenud kaks korda kallimaks, ütles Popov.

Niisiis pole põhjust loota, et planeeritud juurdeehitus mahuks 2,49 miljoni euro sisse. Reaalse ehitushinna saab teada alles pärast projekteerimist, mida ei ole ka veel alustatud.

„See tähendab, et peale riigi tuleb ilmselt investeerida ka haiglal oma vahenditest,“ ütles Popov ja lisas, et haiglal ei olnud plaani nii suuri investeeringuid teha. Ta märkis siiski, et LTKH-l on see võime olemas, kuid raha kulub ka teiste osakondade remondiks.

Et selleks viirushooajaks ümberehitused valmis ei saa, teeb Popovi küll murelikuks, kuid ta sõnas, et neil on juba kaheaastane kogemus seljataga ja nad tulevad toime igal juhul.

Juurdeehituse projekte rahastatakse Euroopa Liidu koroonakriisist väljumise abipaketi rahadega, ehitustööd peavad kõigis toetust saanud haiglates olema valmis alles järgmise aasta teises pooles. Kas see tähendab, et sel viirushooajal EL-i rahadest reaalset abi ei ole?

„Ei, sellest projektist küll mitte,“ vastas hädaolukorra meditsiinijuht dr Urmas Sule. Ta lisas, et väikseid töid on haiglates juba tehtud, näiteks on ehitatud ventilatsioonisüsteemi veidi ümber või püstitatud kileseintega palatite asemele püsivaid seinu.

Kuid suuremate töödega valmis saamine 2023. aasta lõpuks on Sule arvates suur katsumus, sest kellelgi pole aimu, mis hakkab ehitusturul saama.

Sule ütles, et ümberehitustööd võivad haiglate võimet ehitamise ajal vähendada. Ta nentis, et see on probleem, kuid mitte ületamatu. „Ebamugavust see valmistab,“ tõdes ta.

Sule tõi aga esile, et ehitustööde eesmärk ei olegi peaasjalikult luua juurde voodikohti koroonahaigetele, vaid et oleks rohkem selliseid palateid, kus on tingimused nii nakkushaigete kui ka teiste patsientide ravimiseks. Nii nagu kirjeldas ka Popov LTKH plaane.

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) on Lääne-Tallinna keskhaigla ja Põlva haiglaga võrreldes hoopis paremas seisus. Juba uue nädala alguses valmivad neli uut isolatsioonipalatit, kokku saab haigla 35 nüüdisaegse ventilatsioonisüsteemiga palatit. „Nendesse isolatsioonipalatitesse on võimalik vajaduse korral paigutada COVID-19-ga kui ka teiste isoleerimist vajavate seisunditega patsiente,“ sõnas PERH-i infektsioonikontrolli talituse juhataja dr Mait Altmets.

PERH-i eduseisu võti peitub selles, et uute isolatsioonipalatite ehitamise plaan tehti juba palatikorpuse remondi projekti koostamise käigus. EL-i raha aitab seda plaani ellu viia, ütles Altmets.

Altmets sõnas, et on võimatu ennustada, kui kiire on juba alanud koroonalaines nakatumine ja millal tippu jõuame. „Kuid 200–300 hospitaliseerituga päevad tunduvad vägagi reaalsed,“ nentis ta. Altmets lisas, et võib arvata, et nii nagu eelmise laine ajal on enamik haigeid muudel põhjustel haiglaravi vajavad patsiendid, kellel COVID-19 on kaasuv probleem.

„Hetkel veab nakatumisi BA.5 tüvi (rahvakeeli omikron-5 – M. E.), aga selle kõrvale võib lisanduda mõni järgmine, mis võib prognoose muuta,“ ütles Altmets.

Terviseametil on keeruline prognoosida, milliseks kujuneb eelseisev viirushooaeg ja voodikohtade hõivatuse haripunkt või kui palju haiglaravi vajavatest inimestest satuvad haiglasse koroona tõttu või kaasuva haigusena, lausus tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna juhataja Ragnar Vaiknemets. Ta lisas, et voodikohtade arvust on olulisem see, kas jätkub töövõimelist ravipersonali – et nemad ei haigestuks hulganisti.

Vaiknemetsa sõnul suudaks haiglasüsteem hakkama saada ligi 800 koroonapatsiendiga. „Ekspertide arvates tuleb üle 600 voodikoha eraldamisel koroonahaigete raviks hakata langetama ravikvaliteeti,“ ütles ta.

Vaiknemets lisas veel, et pea kõik Eesti haiglad taotlesid Euroopa Liidu rahastust, et uuendada ja juurde ehitada isolatsioonipalateid. Seega järeldas ta, et vajaminevale võimele ei vastanud tervikuna kogu Eesti haiglasüsteem. Siiski märkis ta, et see ei ole ainult Eesti kitsaskoht, sest sajandi pandeemiaks ei olnud keegi valmis.