„Palun tee mulle eesti legendaarne kangelane Kalevipoeg, kes kõnnib üle vee, lauakoorem õlal!“ annan tehisaruga kunstigeneraatorile korralduse. Paar hetke ootamist ja see esitab mulle neli varianti uhkes rüüs viikingist.
Daami, kes teile siin avapildil vastu vaatab, pole olemas. Ometi on ta ju nii lummav ja tundub nagu päris!
Peremeditsiini eriarst Anneli Talvik räägib patsiendi ootustest ja tegelikkusest nõnda: „Patsient tahab üldjuhul kiiret, odavat ja kvaliteetset teenust. Kiiresti saab sinna, kus on kehv, odav on seal, kus kiirustatakse, ja kvaliteet on seal, kus pole täidetud kaks eelmist tingimust.“
EESTI PÄEVALEHE SEISUKOHT | Pidagem valimisvõitlust väärikalt, keskendugem meie ühiskonna kõige tähtsamatele ülesannetele ja võitku ikka parem argument, mitte emotsioonid.
Ukraina abielupaar Natalja ja Vitali Kõrkatš-Antonenko otsustasid saada peagi sündivale lapsele lisa isegi siis, kui Vitali peaks sõjas hukkuma. Nüüd on Natalja lesk, ent täis otsustavust mehele antud lubadus täide viia. LP räägib nende loo.
Vallandatud on tolliameti juht, süüdistuse said kaitseministeeriumi juhtivtöötajad ja kõrge maksuametnik.
See on poliitikute tegemata töö, kui Vene sportlased Pariisi olümpiale pääsevad, leiab olümpiavõitja Erki Nool.
Laulja ja muusikapedagoog Maria Ithaka võttis kätte ja otsustas lennuhirmust vabaneda nii, et läks... piloodikursustele!
Tais elav eestlanna pani reisisihtkohta otsides näpu kaardile ja lendas Bhutani – riiki, mida valitseb rahva armastatud kuningas ja kus suveniiridena müüakse igas mõõtmes fallosekujusid.
Kui „Kapten Volkonogovi põgenemine“ enne ärakeelamist Venemaal paar korda linastus, siis inimesed seisid ja plaksutasid, ütleb operaator.
Kümme miljonit, kümme miljonit. Mitte kuidagi ei saa öelda, et see mind ei häiri.
Taimsed piimad olid vanade eestlaste toidulaual iga päev ja lehmapiim oli üksnes suvine hõrgutis.
Venemaa agressioon Ukrainas on pannud eurooplased haarama Hispaania pelletite, aga ka kütmiseks kõlbmatu materjali järele.
Pangakriisist 1992–1993 on põhjalikult ja asjatundlikult kirjutanud Villu Zirnask raamatus „Eesti Panga lugu“, Tallinn, 2019. Ma ei tahaks siinkohal uppuda rahandustehnoloogia üksikasjadesse, nendest võib mainitud raamatust saada hea ülevaate.
Eesti sportlased peavad vahel sotsiaalmeediast lugema räiget sõimu. Vihakõnega on eriti kimpus tennisistid, kellele vihased spordiennustajad kirjutavad peaaegu pärast iga kaotatud matši.
„Macbethiga“ astusime täiesti tundmatule alale, tunnistab dirigent. Risk oli metsik, niisugust asja ei ole varem tehtud.
Vene sõdurite vägistamisohvrid ei julge uurijatele juhtunust rääkida, sest neile võib osaks saada naabrite keelepeks ja tuttavate halvustav suhtumine.
Kui snuukrimängija valmistub löögiks, on saalis haudvaikus. Väljaspool seda käivad majas aga korralik möll ja sõu.
Valimised lähenevad. Konkurents kolme eelistatuma valitsusjuhi vahel läheb aina tihedamaks.
Nüüdseks unustusse vajunud punamonumendi kampaania korras eemaldamine on tapetute järeltulijate arvates sama propagandistlik, nagu oli kunagi selle püstitamine.
George Santos on välja mõelnud kogu oma eluloo ja võib olla tagaotsitav. Partei kaitseb teda edasi.
„Tahaksin maakodu, kus mul oleksid kitsed ja kanad ning teeksin juustu. Seal oleks ka kohvik,“ unistab „Masterchef Eesti“ teise koha omanik köögivirtuoos Ksenia Karkavenko.
Keskkonnaaktivistid kallavad värviga üle skulptuure, maale ja esindushooneid, aga ei ole olemas tugevamat sõnumit kui see, mida annavad edasi Euroopa mägedes taanduvad lumejooned.
Tuli suvi pärast rahareformi, puhkus kulus tõesti ära. Sel suvel läksime koos lastega jälle reisile. Nii oli see olnud 1980. aastast. Raudkindel traditsioon – igal suvel koos perega kusagile reisida.
„Tahaksin sinuga abielluda!“ õhkasid neiud video peale, kus kodutu noormees Kai ühe naisterahva elu päästis. Vähem kui pool aastat hiljem istus too kangelane trellide taga.
Näeme, et Tallinn ei hooli inimeste ohutusest, tervisest, ei hooli Kadrioru elanikest ega vene kooli õpilastest. Kuhu jääb inimväärne elukeskkond?
Pärast Washingtonis käiku ja IMF-ilt toetuse saamist hakkas lõppvaatus paistma. Ettevalmistused jõudsid lõpusirgele. Oli üsna selge nii valitsusjuhile kui meile Eesti Pangas, et juuni lõpus peab see juhtuma. Millal täpselt, see oli lahtine.
„Tütar küsib iga päev: miks ema Nääs ei ole? Jah, see on tegemata, tunnen piinlikkust,“ lubab Eesti mõjukaim advokaat peagi pulmad teha.
„Eesti muusika popiskeenes ei tiirle ühtegi artisti, kes ei tunduks natuke koomiline,“ ütleb Lauri Saatpalu.
