Fotografiska näitus „Andy Warhol. Photo Factory“ annavab värvika sissevaate 1970.–1980. aastate glamuursesse New Yorki. On ka vähem tuntud fotosid, mida isegi süvitsi Warholi loominguga tutvunud inimesed pole näinud.
Täna avati raamatukogude ühine laenutusplatvorm Minu Raamatukogu (MIRKO), mis toob raamatuhuvilistele käeulatusse 28 raamatukogu kogud, kokku enam kui miljoni teosega, mida saab pakiautomaati või kulleriga koju tellida. Ühine virtuaalne raamaturiiul aitab muuta kogud kättesaadavamaks üle Eesti.
Anne Reemann tegi „Polkovniku leses“ kõik, et naisvaatajad ei tunneks ennast tema tegelases ära, kuid siiski, siiski…
Terve septembri kunstiakadeemias elutseva Aleksander Metsamärdi projekt on lõpusirgel.
Tallinnal pole linnaarhitekti, kuid Riia näitel tundub olevat viimane aeg see ametikoht tagasi tuua.
Fotografiska Tallinnas avatud Andy Warholi fotonäitusel näeb tema haruldasi polaroide „Factory’st“, kus said kokku Andy kunstiateljee ja Bob Dylan, Keith Richards, Lou Reed, Mick Jagger, David Bowie ja paljud teised ikoonilised kultuuriinimesed.
16. oktoobril tuleb välja uus lavastus „Lennart. Pöördtooliaastad“. Sellele eelneb vestlusõhtu 28. septembril Softrendi salongis, et meenutada president Lennart Meri aega. Lennart Meri oli Eesti vabariigi president aastatel 1992–2001. Tema vaimsus, ideed ning tulevikku vaatav eesmärgikindlus elavad...
Tänase kultuuribiidi muusika valis helilooja Pärt Uusberg, kelle uudisteos „Taaveti laulud“ tuleb Uusbergi dirigeerimisel esmaettekandele Tallinnas, Tartus ja Raplas 30.09-02.10. Esitab Voces Tallinn.
Õnnepalu läks Sámose saarele siitilmast lahkunud Jaan Kaplinskile viimset kirja kirjutama ja sattus surmasuhu.
Ajalooline spordidraama „Kalev“ pole film Eesti vabanemisest, vaid meeskonnast, kes tahtis iga hinna eest olla esimene. Hoiatus: arvustus sisaldab spoiler’eid.
Kanuti Gildi SAAL avas uue hooaja Mihkel Ilus ja Marten Esko installatiivse lavastusega „T2“.
„Kalevi“ ambitsioonid on keskmisest spordifilmist kõvasti suuremad. Selgrooks on tuttavlik võistkonnaks kasvamise ja raskuste ületamise lugu, kuid seda ümbritsevad suured poliitilised pinged - väljaku ümber on kuuendikku maakerast hõlmav hiidriik vägivaldsete korinate saatel kokku varisemas.
Eestiski menukaks osutunud Katariina I eluloo ainetel kirjutatud ajalooline romaan „Peetri keisrinna“ sai endale väärika lõpu.
Peaksime kokku leppima selles, et laienemine ja areng pole alati positiivsed, ütleb kunstnik.
Täna Eesti kunstimuuseumis avatud näitus “Rooma 1810. Balti metseeni von Blanckenhageni kunstiostud“ tutvustab üht Liivimaa kõige olulisemat 19. sajandi alguse kunsti kogu, mis kuulus rikkale riialasele Wilhelm von Blanckenhagenile (1761–1840).
Tänase kultuuribiidi muusika valis Rakvere Teatri näitlejatepere pesamuna Rainer Elhi, kes astub üles täna Rakvere Piiritustehases esietenduvas Jaune Kimmeli debüütlavastus „Ki(i)vi südamel“.
Pealtvaates on Eesti film kiita saanud, aga seestvaates jagub pigem kriitikat. Kuidas on lood televisiooniga? Kergem vaadata, kergem kritiseerida ja kergem unustada? Selgus saabub reedel toimuval EFTA galal.
Lavastaja Andres Noormets niivõrd ei lavasta Ugalas „Kirsiaeda“, kuivõrd on destilleerinud tekstist välja Tšehhovi koomika essentsi.
Viljandis asuv Rüki galerii on juba esimeste väljapanekutega silma paistnud hea ja mitmekülgse näituseprogrammi poolest.
Film Estonia tagasimakseprogrammi senine 2 miljoni eurone eelarve on jäänud jalgu ka Euroopa projektide teenindamisele, Hollywoodist rääkimata.
Ravikindlustuseta on ka rahvusvaheliselt tuntud kunstnikud ja näitusesse panustajate ringis jäävad just nemad sageli ainsana tasuta.
20. sajandi üks sümboleid kuninganna Elizabeth II jõudis mitme laulu sisse, kuigi nende toon pole ehk alati nii siivas nagu oma valitsejaid ülistanud bardidel.
Sel korral valis kultuuribiidi muusika Ugala teatri näitleja Lauli Koppelmaa, kes astub üles homme esietenduvas Anton Tšehhovi „Kirsiaias“ Ranevskaja tütre rollis. Lavastajaks on Andres Noormets.
Täna suri lavastaja ja teatripedagoog Ingo Normet, teatas tema poeg Mart Normet sotsiaalmeedias.
Marju Länik saadab dokfilmiga sõnumi, et ta on iseseisev tugev artist, kes juhib ise enda autot, on iseenda mänedžer, korraldab oma meigi ja tualeti ning lavastab end igal sammul.
Kirjastus Varrak andis eesti keeles välja menuka Ungari muinasjuturaamatu „Imedeilm on kõigile“, mille ilmumine tekitas kodumaal skandaali, mis jõudis ka rahvusvahelisse meediasse.
Kultuurisektori organisatsioonid tegid täna avaliku pöördumise valitsusele, rõhudes hädavajadusele suurendada valdkonna töötasu ja baasrahastust.
Kassetipõlvkonna poeedid olid erilised sõnumikuulutajad, esinemised oli puupüsti rahvast täis ja tekste teati peast.
Tulevikulinna loomiseks on olemas vahendid, aga vaja on poliitilist kokkulepet, ütleb Tallinna arhitektuuribiennaalil üks peakuraatoritest Areti Markopoulou.
