Salapärane kirjanik, kes roomab mööda metsi ja kraave

Kaks parima novelli preemiat võitnud Lilli Luugi esimene romaan viib lugeja teise maailmasõja aega, mis tungib käimas oleva sõja tõttu kriipivalt lähedale.

Lilli Luuk sööstis eesti kirjandusse nagu mõnest universumi kaugemast nurgast saabunud sabatäht, mida ükski põlisasukaist oodata ei teadnud. Tuglase preemia pälvis autor kõige esimese avaldatud teksti eest. Vähe sellest, kolm aastat hiljem sai Luuk sellesama auhinna teist korda, olemata vahepeal ühtegi raamatut avaldanud. Tulnud ei tea kust, oli ta äkki eesti kirjanduses kohal, võttes tagasihoidliku enesestmõistetavusega sisse koha tipptegijate seas.

2017. aasta Loomingus ilmunud ja jooksu pealt Tuglase preemia noppinud novell „Auk“ trükiti ära 2018. aasta „Eesti novelli“ kogumikus, mis tahtsi või tahtmata kudus autori ümber hõljuva salapärasuse loori suisa läbipaistmatuks. „Võib-olla on pseudonüümi taha peituv isik mõne teise nime all kirjutanud juba terve virna teoseid?“ küsitakse autori tutvustuses. Ja vastatakse: „Pole aimugi.“ Kolme aasta pärast sai Lilli Luuk teise Tuglase preemia novelli „Kolhoosi miss“ eest. Kuigi autor käis preemiad vastu võtmas, ei teadnud laiem avalikkus prestiižse tunnustuse pälvinud kirjaniku isikust mitte midagi. Isegi mitte seda, kas ta on päriselt olemas.