Nimelt käis Almer hiljuti astroloogi juures oma sünnikaarti uurimas. Otsimas vastust küsimusele, miks ta ennast Austraalias ja Jaapanis märksa kodusemalt tunneb, kui Eestis. Selgus, et Jaapan pakub Almerile eelkõige materiaalseid võimalusi, Austraalia asub tema koduilmakaares, aga Eesti koha peal seisab päike otse töömajas. Seega saavatki ta siin käia ainult tööl. Almer ise ei tunne asjade sellise käigu pärast vähimatki muret, vaid püüab seada oma tööd ja tegemised nii, et saaks võimalusel viibida seal, kus hing parasjagu olla ihkab. Kõige filosoofilisemad mõtted ja paremad ideed tulevadki Almerile õhus. Lennukis sujuvalt ühest aegruumist teise, punktist A punkti B kulgedes.

Tantsu ürgmehelik alge. Tantsuga hakkas Almer hobi korras tegelema kuueteistkümnendal või seitsmeteistkümnendal eluaastal. Märkamatult sai sellest elukutse, mis annab leiba tänaseni. “Tantsimine ühendab omavahel kaks eri maailma. Meheliku ja naiseliku alge. Yin`i ja Yang`i. Ehkki ida filosoofia järgi on tants rohkem mehelik ala. Mehelik alge on tantsus ürgselt palju kauem domineerinud. Järelikult on tänapäeva naistel tarvis mehelikku poolt endas rohkem esile tuua kui eelkäijail. Eesti naisedki käivad palju rohkem liikumis- ja tantsutreeningutel kui mõnekümne aasta eest. Mitte niivõrd tõstmas oma tantsulist professionaalsust, kui stressi vabastamas ja saamas tantsus sisalduvat jõudu. Närvis ja vihase inimese rahustamiseks on tants superhea asi,” kinnitab Jansu.

Üks kindel amet on rutiinne. Almeril on õpetajadiplom shin`do massaÏis. Ta toob maale varvassokke, mida ise kannab kuuendat aastat. Ütleb, et tänapäeval hakkab osa inimesi juba taipama, et varvikud ei ole pilakaup, vaid killuke elutähtsast süsteemist.

Sügiseti on Jansu tempo ikka väga tihe. 3-4 tantsutundi päevas, tunnid Kõrgemas Lavakunstikoolis, kõrgkoolidevaheline latiinoõpilaste rühm. Samas massaaÏikursused paaridele, et inimesed ei peaks häda korral ilmtingimata massööri juurde minema. Nõustab inimesi feng shui-s. Päris värske ala on grossing, midagi akrobaatika ja võimlemise vahepealset.

“Siin ei ole küsimus rikastumises, vaid ma vajan elus kogu aeg liikumist. Mitte ainult tantsulist liikumist, vaid üldse. Mulle meeldivad muutused. Igasugune rutiin ükskõik millises eluvaldkonnas tegelikult pärsib.” Viimase lause ütleb Almer välja sõnu kuidagi eriliselt rõhutades.

Viis varvast firma logol. Kui küsida, miks inimesel (ja Almeri firma logol) on viis varvast, siis sellele olevat lihtne vastata: igaüks neist märgib elutähtsaid organeid, mis keha normaalseks eksistentsiks peavad olema omavahel tasakaalus ja harmoonias. Suur varvas tähistab pead ja maksa. Inimene, kellel on maks pinges, ei suuda oma aega ega elu planeerida. Teine varvas on ettevõtlikkuse varvas. Kolmas on justkui energeetiline jõujaam, ta on kaudselt seotud mao ja närvidega, siia juurde kuulub veel põrna osa. Neljas on täidesaatev organ. Kui viga asub seal, siis inimene küll planeerib vingelt, aga ei suuda tehtud plaane ellu rakendada. Viimane – viies ja kõige pisem – on meie kartuste ehk hirmuvarvas.

Maailma infarkt. “Kõik, mida inimesel täisväärtuslikuks elamiseks vaja läheb, koosneb viiest elemendist. Õige mõtlemine, õige toitumine, õige puhkamine, õige liikumine, õige hingamine. Kui üks neist ei ole paigas, on energia vaba voog ja ühtlasi terve organismi tegevus häiritud. Viie elemendi teooriat kannavad jaapanlased üle ka maailma. Erinevad organid moodustavad paarid: kops – jämesool toetab kooslust neerud – kusepõis, see omakorda maksa ja sapipõit, need südant ja peensoolt. Süda kuulub kokku mao ning põrnaga,” teab Almer.

Ameerika on jaapanlaste maailmapildi kohaselt maailma süda, Lähis-Ida on sapienergia. Seega, praegusel hetkel leidis maailma energiapildis tegelikult aset südameinfarkt. USA peaks Almeri nägemuse järgi vastulöögi andmise asemel pigem toetama Venemaad, mis esindab põrna energiat. Kogu Euroopa ala tähistab peensool, USA partnerorgan. Teooria õigsust võib seletada sellega, et USA-s toimunu puudutab kaudselt kogu maailma majandust.

Loovuse suunamine. Jansu möönab, et inimesed peaksid rohkem õppima oma loovust suunama. USA juhtumit tuleks võtta õppetunnina. Ameeriklaste endi poolt on loodud kümneid või isegi sadu filme New York-i ründamisest. Lisagem siia nimekiri apokalüptilise hõnguga raamatutest, koomiksid, arvutimängud jms. Almer ise peaaegu telerit ei vaata, aga kui juhtub, keerab teadlikult selliste filmide pealt ära, kus kultiveeritakse sõdu, katastroofe, massihüsteeriaid. Samas ei ole mõtet neid teoseid hävitada ega keelata. Inimeste teadlikkus peaks sedavõrd muutuma, et lakkaks nõudlus taoliste asjade järele.

26. jaanuar – Almeri ja Austraalia sünnipäev. “Mulle meeldib vähemalt kahel korral aastas Eestist pikemaks ajaks ära minna,” lööb Jansu üle näo särama. “Kõige enam tõmbab mind kõikidest riikidest Austraalia, oma kliima, ürglooduse ja müstilisusega. Seal on ülihea puhata. Mu sünnipäev langeb 26. jaanuarile, mis on Austraalia suur riigipüha ehk Australian Day. Aborigeenidele on ta teatud mõttes must päev, mil valge inimene sisse tungis ja nende maailma häving algas. Oma sünnipäeva lähedasel ajal peab inimene tegelikult puhkama, mitte pidusid pidama,” leiab Almer.

Elamise tabamatu kergus. “Ma pean ise ka kogu aeg juurde õppima ning edasi arenema,” selgitab Almer. “Muidu tekib olukord, kus annad ise kogu aeg endast jäägitult kõik teistele ära, vastu saad vähe ja lõppkokkuvõttes tekib tühjakspigistatud sidruni sündroom. Mida sel sidrunil enam anda on?

Siinkohal mõtlen just vaimset või emotsionaalset andmist, mitte materiaalset. Sellevõrra on inimesele võrdselt vajalikud oskus anda ja oskus võtta.”

Väga paljud inimesed kardavad materiaalses mõttes oma töö eest tasu küsida. Almer ei poolda seda väidet, et raha ei ole eluks vajalik. ”Peaksin sel juhul elama Aasias ja olema Buddha munk või askeet, kes ainult mediteerib. Teisalt – pidevalt vaid mammona teenimisele pühenduva inimese maailm variseb ühel hetkel kokku.” Tänapäeva maailmas peitub inimese kavalus oskuses raha ja vaimu vahel balansseerida. Kummagi poole ületähtsustamine kaasab pingeid. Kahjuks peab tõdema, et Eestis viibivad inimesed siiski rohkem materiaalses maailmas.

”Need, kes vaevlevad rahapuuduses, tunnevad tegelikult puudust oma loovusest. Maailm on sedapidi seatud, et kuskil on kellelgi ikka midagi puudu. Probleemideta elul puuduks mõte, sest probleemid kannavad endas maailma edasiviivat jõudu. Ma ise ihkan ka hinges stabiilsust, aga vihkan sellest tekkivat rutiini,” ütleb Almer Jansu.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena