KARL MARTIN SINIJÄRV: Praetud maks sibulaga
“Andeks, hüva emand, jah, teie seal, arbuusidega, kas te teate mulle öelda, mis nägu on Aivar Sõerd?”
“Kesse-kesse?”
Nii ongi. Nädal tagasi ei oleks enamik emandaid osanud ütelda, kesasi üks Aivar Sõerd õigupoolest on või kas ta üldse on. Kõik mäletavad Ardo Ojasalu – põlevate silmadega õudusunenägu mõnest gootilikust kinofilmist, kus puritaanid nõidu ja muud hääd ja ilusat põletavad. Meenub Kalev Järvelill – pealtnäha kui lõbus leebe ladvaõun, sügaval sisimas vahe väitsatera ootamas. Maksuameti peadirektorid on olnud ühiskondliku rollimängu supertähed. Aga Sõerd – no andke andeks.
Ei anta andeks. Vaadatakse iga kivi alla ja tuustitakse üles rohkem tolmu kui tolmu on. Just nagu oleks käimas valimiskampaania. Nädala ajaga on tasasest tundmatust töötegijast saanud järjekordne sotsiaalseebi staar.
Kisub negatiivse kangelase suunas. Mis pole ka ime. Maksuamet kui selline ei saa ju põhimõtteliselt sooje tundeid äratada. Jah, me tahame saada pensione, toetusi, haige maksa kinnimaksmist ja muud ilusat. Riik üritab seda kõike jõudumööda võimaldada. Et see papirull kokku korjata, peab tegutsema maksuamet. Aga kellele meeldib tunda abstraktse rahvusriigi pikka kätt oma isiklikus konkreetses taskus? Äi mette kellelegi. Ja siit on juba lühike samm selleni, et kogu maksutantsu ülempäälik kurjaks kolliks tembeldatakse ja tööposti otsast eemaldatakse.
Ja siis on muidugi päästjad majas. Ega ju poliitiker vaata, mida ja miks tehakse, poliitiker vaatab, kes teeb. Ja kui teeb vastaline, siis tuleb olla kohe kontra. Peaasi, et endale punktikesi rebida. Nõnda on ka Aivar Sõerdile kena hulgake libasõpru kogunenud, kellesugustest ta varem kuulnudki polnud ega võib-olla kuulda tahakski. Aga siblimine käib ja kui selle värgi all keegi või miski kannatab, siis lisaks Sõerdile tõenäoliselt harilik maksukogumine. Kuidas käib maksukogumine, lugege Hagar Hirmsa koomiksist.
Praetud maks sibulaga võib põhjustada gibelitist. See on see haigus, kui hakatakse nägema pisikesi mehikesi riidekapi otsas, küsitagu kasvõi vanaprouadelt Zoetekaasidelt Tüürikanali äärest. Näib, et gibelitis on tabanud suvises ajuseisakus vaevlevat poliitkonda akuutse atakina. Pisikesed mehikesed peidavad end kõikjal ja eriti maksuametis.
Peaks ikka selle va üksikisiku tulumaksu ära kaotama. Palju lihtsam saaks. Maksustame tarbimise ja omandi, lisaks mittetöise tulu nagu intressid, dividendid, pärandi. Oleks puhtam, kuivem ja muretum tunne. Aga räägi sa seda suvisele tuulekesele, mis politrukkide kõrve vahel puhub.
Aivar Sõerdi näost pole mul endiselt aimu – suvi ju ja lehed ei käi.
