Eesti vutikoondis saab uuel aastal uued särgid

Lotto tundis Eesti vastu huvi, sest mängisime Itaaliaga ühes grupis Nike pani Eesti koondise särgid spordipoodides müüki

Eesti jalgpallikoondis hakkab uuel aastal mängima uutes särkides. Nike’i spordirõivaste maaletooja AS Jalajälg pikendas kuu aega tagasi lepingut Eesti Jalgpalli Liidu ja FC Floraga veel kaheks aastaks.

“Uue aasta esimesed mängud peab koondis veel vanades särkides,” selgitas AS Jalajälg tegevdirektor Rainer Tops. “Uus vorm tuleb sügiseks, kui algavad 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste valikmängud. Kindlasti tuleb see trendikam kui eelmine, püüame järgida põhijoont nagu Brasiilia või Hollandi koondisel.”

Eelmise kaheaastase lepingu ajal Eesti koondise särk juba uuenes: muutus krae tegumood ja küljetriipude värvilahendus. Tuleva aasta särgil on EJL-i logo nihkunud särgi rinnaesisel keskele, valged triibud külgedelt aga varrukatele. Ka on särk rohkem taljesse lõigatud.

Kristalil kapis viis särki

EJL-i esimene vormiga varustaja oli itaallaste Lotto, kellega leping sõlmiti 1992. aastal. “Ega meil siis mingit valikut polnud. Eesti oli maailma jalgpallis mitte keegi,” meenutab lepingu sõlmimise juures olnud EJL-i asepresident Mart Tarmak. “Aga Eesti oli loositud 1994. aasta MM-i valikturniiril Itaaliaga ühte gruppi. Minu mäletamist mööda Itaalia koondise särgil polnud siis ühegi tootjafirma märki. Seetõttu oligi Lotto meist huvitatud.”

Eriti helde leping see Lotto poolt polnud. Fännidele müümiseks särke ei toodetud. Mõnikord oli mängijatel keelatud vastasvõistkonnaga särkide vahetamine. Erandeid siiski tehti, näiteks kohtumistes Itaalia ja Portugali vastu.

“Rahvuskoondise ja olümpiakoondise kasutatud särgid läksid edasi nooremate vanuseklasside koondistele ja naiste koondisele,” selgitas Tarmak.

Koondise eest 133 mängu pidanud Marko Kristal arvab, et neli-viis erinevat sorti särki on tal kindlasti kapis. “Esimese koondisemängu oma vist küll ei ole, aga sajanda mängu oma on kindlasti tallel,” rääkis Kristal. Eesti rekordinternatsionaal ei kurda, et ta oleks vähe särke vahetada saanud. “·otlane John Collins, hollandlane Phillip Cocu, itaallane Giuseppe Signori,” loetleb Kristal neid, kellega vahetuskaupa tehtud. “Ühe särgi olen ka ära kinkinud, ühele lapsele Balti turniiril. Mäletan, et number 20 särk oli.”

Huvi koondise särkide vastu sai esimese tõuke seoses šotlaste esimese invasiooniga 1993. aasta mais, mil eestlased esimest korda nägid oma kodumaal nii suurt hulka rahvusvärvides ja koondisesärkides vutifänne. “Siis oli see häda, et särke polnud võimalik osta, neid luniti mängijate käest,” meenutas vutifänn Poborsky.

Fännid peavad hinda kalliks

Tõelise buumi tõi aga kaasa hollandlaste visiit kaks aastat tagasi. Siis võis juba poodidest osta Nike’i kaubamärgiga särke. Ainult hinda, 1300 krooni, peab enamik fänne ropult kalliks.

Poborsky on õnnelikult ühe koondisesärgi omanik. “See on Lotto teine särk, mille mulle kinkis Triin Edasi vist pärast Eesti – Itaalia mängu,” meenutas Poborsky. “Milleks osta ja kanda midagi muud, kui on selline rariteet olemas.”

Koondise tuleva aasta särki veel poest osta ei saa, küll aga on võimalik soetada lõppenud valiktsükli särke. “Neid müüvad Cityspordi ja Sportlandi kauplused, kuid usun, et särke võib leida teistestki spordipoodidest,” rääkis AS Jalajälg tegevdirektor Rainer Tops.

“Eesti jalgpallikoondise särgid müüvad hästi, eriti kui mäng on tulemas,“ rääkis Järve keskuses asuva Sportlandi kaupluse klienditeenindaja Ly. “Särke ostavad nii omad kui turistid. Pakun, et müüme kuus viis kuni kümme särki. Praegu on meil müüa vaid viimast mudelit hinnaga 1299 krooni.”