PAUL GOBLE: Pöördepunkt Tallinnas – president Bushi visiit
Seda on nimetatud kõigest täienduseks tema osavõtule NATO Riia-tippkohtumisest, hüvituseks Eesti osalemisele rahvusvahelise terrorismivastase võitluse jõupingutustes või koguni viimaseks rahvusvaheliseks tutvumisretkeks riigijuhilt, kes hiljutiste valimistulemuste andmeil muutub kodumaal üha ebapopulaarsemaks.
Kuid säärased pealiskaudsed, kuid silmatorkavad arvamusavaldused ei taba asja tuuma. Need juhivad tähelepanu eemale sellelt, mida Bushi Tallinna-visiit tegelikult tähendab – see oli rahvusvaheliste suhete pöördepunkt, mis annab väiksematele riikidele nii ideede allikana kui ka tegutsejatena kaugelt suurema rolli, kui keegi Eesti iseseisvuse taastamisel 1991. aastal üldse oskas arvata.
1920. ja 1930. aastatel mängis Eesti, nagu ka ülejäänud kaks Balti riiki, Euroopa kontekstis olulist rolli. Seda suuresti seetõttu, et Rahvasteliit oli kõige muu kõrval ka väikseid riike kaitsev ühendus. Nende kahe kümnendi jooksul etendasid Balti riikide diplomaadid keskset osa konverentside korraldamisel, ideede arendamisel ning isegi rahvusvahelise kogukonna nimel tegutsedes, et edendada nii selle kui ka enda väärtusi.
Kui Eesti 1991. aastal oma iseseisvuse taastas, oli maailm muutunud. Ainsa allesjäänud üliriigi ja muude suurte riikide ning paljude väiksemate riikide jõudude omavaheline tasakaalustamatus oli nii suur, et paljud ennustasid viimati mainitutele tulevikus kaugelt väiksemat rolli, kui neil oli olnud enne Teist maailmasõda. Samuti oletati, et Balti riikide liidrid satuvad silmitsi keeruka väljakutsega, kuidas kohaneda uute ja selles mõttes kahandatud oludega.
Väikeriikide uued võimalused
Need ennustused osutusid siiski vähemalt ülepakutuks, kui mitte täiesti valeks. Seda rõhutavad president Bushi Tallinna-visiit, tema kohtumine president Ilvese ja peaminister Ansipiga ning NATO otsus pidada tippkohtumine Riias. Nüüd pöörduvad maailma kõige võimsamad riigid, taotledes oma eesmärkide saavutamiseks abi, väiksemate riikide poole ning see ootamatu pööre annab Eesti-sugustele väiksematele riikidele uue mõjujõu, kui vaid riigijuhid on piisavalt nutikad seda ära kasutama.
See peab paika vähemalt kolmes valdkonnas. Esiteks võib Eesti pakkuda ideid sellest, kuidas rahvusvaheliste suhete süsteem peaks toimima, samuti rääkida ohtudest, millega see silmitsi seisab, ja viisidest, kuidas neile ohtudele vastata. President Ilvesel oli täiesti õigus, kui ta ütles, et tema kohtumine Ameerika liidriga ei käsitlenud 1991. aastat, vaid pigem seda, mida teha nüüd ja tulevikus. Väiksemad riigid on rahvusvaheliselt tihti etendanud intellektuaalsete liidrite rolli, sest nende asend võimaldab proovida ideid järele paljude piiranguteta, mis kehtivad suuremate riikide puhul.
Teiseks võimaldab Eesti positsioon aidata korraldada kohtumisi ja konverentse, et juhtida tähelepanu viisidele, mis on maailma muutnud, ja suundadele, kuhu muutused peavad edaspidi kulgema, et Euroopa oleks ühel päeval terviklik ja vaba. Eestil oli tähtis osa NATO tippkohtumise Riiasse toomisel ning Tallinn on aidanud korraldada kohtumisi, mis puudutavad teemasid e-valitsusest inimõiguste küsimusteni mitte ainult Euraasias, vaid laiemalt.
Ja kolmandaks, Eesti saab maailmas mõju avaldada ning tema suutlikkus on kaugelt suurem, kui paljud arvavad. Mõnikord võib see väljenduda mujalt alanud algatuste vahetus toetamises, nagu Eesti on osalenud terrorismivastastes jõupingutustes. Teinekord võtab see iseseisva tegevuse vormi, nagu endise peaministri Mart Laari kaasatus Gruusias. Ja mõnikord – ning see pole samuti tähtsusetu – võtab selline tegevus suurematele riikidele vastuvaidlemise ja seeläbi nende aktsioonide pidurdamise vormi.
Kõik need kolm külge olid näha, kui Ameerika liider viibis Tallinnas, ning see teeb toimunud kohtumise oluliseks.
Kui Eesti ja tema naabrid viisteist aastat tagasi iseseisvuse taastasid, mõistsid paljud inimesed, et nende kolme rahva teod olid muutnud maailma. Seda mitte nende suuruse, vaid kangelaslikkuse tõttu.
Nüüd on Eesti asunud maailma muutmisel taas juhtkohale ning jällegi mitte tänu oma suurusele, vaid kangelaslikkusele. Ja see teeb Tallinna kohtumised pöördepunktiks, millele kõik eestlased peaksid tähelepanu pöörama, kui tahes väikesteks mõned vaatlejad neid kohtumisi ka kahandada ei püüaks.
