Dagestani pulmas lõbutsevad peamiselt mehed, naised tulevad ainult tantsima
Käisin aguulide pulmas Tpigi-nimelises, merepinnast üle tuhande meetri kõrgusel asuvas mägikülas. Aguule on elus veel vaid suurusjärgus 30 000 inimest, nad on üks väiksemaid rahvusi hästi paljurahvuselises Dagestanis.
Põnev oli näha, kuidas pulmas põrkusid kaks vaatenurka elule (mis on üsna iseloomulik praegusele Põhja-Kaukaasiale): islamistlik ja ilmalik. Aguulide tava järgi tuleb pulm pidada kahes osas – kõigepealt pruudi juures ning järgmisel päeval peigmehe kodus.
Pruut Naspiri isa on sügavalt usklik ning seetõttu keelas ta oma kodus pulmapeo ajal alkoholi joomise, tantsimise ja muusika mängimise. Laulda võis, aga ilma saatemuusikata.
Peigmees Nažmutini kooliõpetajast isa on vastupidi väga ilmalike vaadetega. Ning järgmisel päeval on tema juures saadaval alkohol, mängib ansambel ning käib lõbus tants. Mis tähendab seda, et pruudi vanemad ja eakamad sugulased lihtsalt ei ole kohale tulnudki. Aga keegi ei pea seda solvavaks. Ei taha – ise teavad, seletab mulle üks peigmehe onudest.
Meeste pidu
Pulmapidu Nažmutini vanemate juures on väga meestekeskne. Õue kaetud laua taga võivad istuda ainult mehed. Jooki ja sööki kannavad ette samuti ainult mehed. Naised leiab köögist.
Naised hakkavad kogunema siis, kui meestel on kõht täis ning hakatakse tantsima. Naised, vanad ja noored, istuvad-seisavad kobaras maja nurga juures nagu kokku jooksnud lambakari. Mehed laiutavad nagu härrad kunagi laudade taga.
Tantsimine näeb välja nii, et kohutavalt valju muusika saatel astuvad mehed tolmusele platsile ning hakkavad omavahel tantsima. Kui mõni naine soovib ka tantsida, siis ta astub lihtsalt mehe juurde, kellega ta tantsida tahab, ning mees peab hakkama ümber tema tantsima. Siin tuleb koht, kus naine on boss! Nimelt otsustab nüüd juba naine, kaua tantsitakse. Mees ei tohi ära minna, kui naine tantsib. Tantsu lõpetab naine, pannes käed justkui palveks rinnale kokku ning pöörates selja.
Tantsu tempo on üsna aeglane, see ei ole mingi kiire lesginka. Ilmselt seetõttu kestab tantsimine väikeste vaheaegadega ligi kuus tundi jutti!
Tantsijad vahetuvad pidevalt. Selle eest kannab hoolt eesti pulmadestki tuttav “asjapulk” – ka aguulide juures on vitsaga mees, kes ajab inimesi tantsima. Tähendab, mehi ajab, naisi ei sunni keegi. Aga meestel käib vitsutaja pidevalt kannul ning lükkab neid väsimatult tantsuringi. Ei pääse minagi. Keeruline ei ole, igaüks tantsib, nii nagu oskab ja tahab. Peaasi on kätega vehkida ning jalgadega rütmi tabada. Umbes nagu diskol.
Veinist ei ole eriti juttugi. Seda tuuakse mõni pudel ainult bändimeestele, aga nemad eelistavad nagu külalisedki viina ning õlut. Seejuures on üsna palju ka neid, kes üldse alkoholi ei joo. Silmanähtavalt purju ei jää õhtu jooksul keegi.
Veini ja konjaki joomise traditsiooni puudumist seletavad kohalikud sellega, et seal kandis ei kasva enam viinamarju ning veini pole seetõttu kunagi tehtudki.
Saabub pruut
Pidu peigmehe juures kaldub juba õhtusse, kui vanemate juurest tuuakse “kurvasilmse” mersuga kohale pruut. Üleni valges. Koos kuue-seitsme naisega, kes moodustavad teda toetava kaaskonna. Kaaskonnas võivad olla ainult abielus ehk siis juba kogemustega naised.
Pruudi ja kaaskonna jaoks tehakse eraldi laud, kuhu viiakse kõike kõige paremat. Traditsioonide järgi on kaaskonnal õigus nõuda peigmehe suguvõsalt kõikvõimalike ülesannete täitmist: tantsimist, laulmist, lambapead, kõige maitsvamat halvaad jne.
Ühe asjaolu poolest on see minu jaoks täiesti erakordne pulm. Sellist asja pole minuga varem juhtunud, et käid pulmas ära, aga peigmeest ei näe kordagi!
Peigmees lihtsalt ei tule majast välja. Sugulased räägivad selle kohta kaht eri juttu. Ühtede sõnul on peigmees Nazˇmutin nii usklik nooruk, et ta ei taha seda joomist ja lõbutsemist kaasa teha.
Teiste jutu järgi ei taha ta lasta ennast ära röövida. Nimelt on Dagestanis komme pulmas röövida peigmehi, mitte pruute nagu meil Eestis. Pärast nõutakse peigmehe eest n-ö tasu, milleks pidi tavaliselt olema rikkalikult söögi ja joogiga kaetud laud.
Peig ei anna näole
Pulm lõpeb sellega, et kuna peigmees välja ei ilmu, siis järelikult tuleb pruut viia peigmehe juurde tuppa. See sünnib päikeseloojangul. Pruudi laua juurde tuleb peigmehe kaksikvend ning palub kummardades ja tantsides pruudil endaga majja tulla.
Kui pruut püsti tõuseb, kogunevad kõik pulmakülalised tema ümber, tantsivad ning huilgavad. Kogu see tantsiv inimkera liigub koos pruudiga tasapisi maja poole. Majani jõudes läheb pruut sisse ning sellega on pulm äkitselt läbi. Kuid mitte pulmakombed.
Aguulidel on senini säilinud üks vana, esimese pulmaöö komme.
Pruudile pannakse vanematekodust lahkudes eraldi kaasa valge lina või rätik. Pulmavoodisse heites pannakse see lina alla ning esimese vahekorra järel tuleb seda lina näidata pruudi ja peigmehe tunnistajatele. Tõestamaks, et pruut oli neitsi ning et esimene vahekord õnnestus. Tunnistajad peavad seda hetke kuskil läheduses ootama.
Alles siis, kui lina on ette näidatud, võib noorpaar rahulikult kuni hommikuni omaette jääda. Esimese pulmaöö valge lina jääb pruudile, kes hoiab seda tõestusmaterjalina alles näiteks selleks puhuks, kui kunagi peaks tekkima vaidlus, kas pruut ikka oli neitsi või mitte.
Pulmapeolt lahkudes tuuakse mulle ootamatult veel kilepakendis olevad uhiuued valged sokid ning väike roosa käterätik. Mis see nüüd on, küsin üllatunult Musalt. “Ah, see on kingitus pruudilt. Tänuks selle eest, et sa pulma tulid. Selle saavad kõik pulmakülalised,” ütleb sõber Musa.
