SILVER MEIKAR: Venemaa naabrid peavad vaatama läände
Gruusiasse sõidab vaatlejateks ligi viiendik riigikogulastest. See näitab, et Gruusia on Eesti jaoks oluline partner.
2004. aasta detsembris pärast Ukrainas toimunud Oranži revolutsiooni toimunud presidendivalimiste kolmandas voorus osales vaatlejatena 24 riigikogu liiget. Vaatlejate võrdlemisi suur arv nii Ukrainas kui ka nüüd Gruusias näitab seda, et Eesti jaoks on oluline, et selles geopoliitilises piirkonnas, kuhu ka Eesti kuulub, toimuksid ausad ja vabad valimised. Stabiilne ja demokraatlik Gruusia aitab tagada stabiilsust ja demokraatiat ka Eestis.
Ida-Euroopa riikidest saadab suure delegatsiooni näiteks veel ka Poola, kes lähetab OSCE egiidi all Gruusia valimis jälgima ligi 300 inimest.
Venemaa läänepiiril asetsevad riigid peavad olema suunaga läänemaailma poole. Kui ühel hetkel on olukord läänelik ka Ukrainas ja Gruusias, siis see mõjutab kindlasti ka demokraatia arengut Venemaal.
Eesti välispoliitilised prioriteedid on teada kindlasti ka meie idanaabrile ning seetõttu ma ei usu, et grusiinide toetamine mingeid muutusi Eesti-Vene suhetes tekitab.
Osad Eesti vaatlejad jäävad tulevaid valimisi jälgima Tbilisi lähistele, kuid osa sõidavad ka kaugemale. Päris suur osa vaatlejatest sõidavad linnadesse ja küladesse, mis jäävad pealinnast kuni kahe tunni autosõidu kaugusele.
Üks grupp eestlastest vaatlejaid sõidab aga ka Türgi piiri lähistele, kus on peamiselt aseritega asustatud alad. Samuti on juttu olnud sellest, et keegi sõidab Abhaasia piiri lähistele ning Lõuna-Osseetiasse. Ühesõnaga on vaatlejate eesmärk katta võimalikult laialt Gruusia erinevaid piirkondi ning mitte jääda ainult pealinna lähistele.
Praegu Gruusias võimul olevad isikud teavad väga hästi, et ainuke võimalus selleks, et lääneriigid neid edaspidigi hea ja usaldusväärse partnerina on ausate ning probleemivabade valimiste korraldamine.
Ma usun, et valimised tulevad ausad ja vabad. Probleem võib tekkida pigem sellest, et mitmed opositsioonierakonnad on välja öelnud, et olenemata valimistulemustest tulevad nad ikkagi tänavatele. Samas ei ole selles mitte midagi halba. Vastupidi, see näitab demokraatia olemasolu riigis. Tegelik probleem on nendes riikides, kus tänavatele ei saa tulla.
