Kunstiteadlane Heini Paas on üks kauaaegsemaid ja säravamaid tänaseni tegutsevaid kunstiteadlasi, kelle saavutuste ja juubelite puhul on kunsti- ja muuseumirahval olnud üha põhjust pidulikult kokku tulla. 6. oktoobril pühitseb Heini Paas oma 90. sünnipäeva.
Vaid paar aastat tagasi, 2006. aastal ilmunus ja EKM-i kirjastatud album
„Amandus Adamson,” autoriks Heini Paas.
Aastal 1999 avaldas Heini Paas kirjastuses „Kunst” mahuka monograafilise albumi „August Weizenberg.” Suurte skulptuurilooliste raamatutena on tema sulest ilmunud varem monograafiad „Ferdi Sannamees” (1974) ja „Herman Halliste” (1985).
Uurimuslike muuseumikataloogidena „Herman Halliste” (1959), Enn Roos” (1969), „Jaan Koort” (1983) „August Weizenberg” (1987) ja „Albert Eskel” (1988). Ta on uurinud Eesti Kunstimuuseumi ajalugu ning rahvusliku skulptuuriajalugu ning avaldanud arvukalt artikleid Eesti Kunstimuuseumi kogumikes, ajakirjas „Kunst” ning eesti ajakirjanduses.
Heini Paasi vaimuvärskus, äärmine korrektsus ja kiindumus oma erialasesse töösse on olnud aastakümneid innustavaks eeskujuks mitmele muuseumitöötajate põlvkonnale.
Täna ei olegi vist võimalik vestelda kellegi teisega, kes oleks kuulunud Õpetatud Eesti Seltsi liikmeskonda või õppinud sõjaeelseil aastail Tartu Ülikoolis kunstiajalugu.
Heini Paas on täna üks Eesti Kunstnike Liidu väärikamaid liikmeid ja Eesti Kunstimuuseumi armastatud staažikas kolleeg.
Tema ilmumine Kunstimuuseumi üritustele tekitab alati elevust ja vaimustust. Tema väsimatu huvi kaasaegse muuseumi probleemide ja kodumaiste kunstisündmuste vastu on tänagi ergas. Heini Paas on imetlusväärne vestluskaaslane ja hiilgav tõestus väitele, et humanitaarerialal toimuv isiksuse areng ja kasv ei ole ealiselt piiratud mitte vähimalgi moel.
Eesti Kunstimuuseum õnnitleb ja kiidab oma kauaaegset kolleegi Heini Paasi väärika juubeli puhul ja soovib jätkuvat tervist ja vaimuvärskust.
