Juristide Liit: üheks halvimaks seaduseks on riigilõivu seaduse muudatused
Parima õigusakti kandidaadiks esitati Riigikogu otsusega heaks kiidetud „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ , mille rakendamine on suunatud muuhulgas hea õigusloome tava järgimisele, põhjalikumale mõjude analüüsile ja suuremale kaasamisele eelnõude väljatöötamisel. Selle otsuse rakendamine loob eeldused, et tulevikus halva seaduse kandidaate ei ole.
Samuti on hea seaduse eeskujuks „ Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus“, mille rakendamine korrastab tervikuna majandustegevuse valdkonda, on õigusselge ning selle rakendamiseks on jäetud piisav aeg. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2014.
Halvima seaduse tiitlile pakkus EJL õiguspoliitika toimkond välja riigilõivu seaduse muudatused, mis oluliselt suurendasid kohtusse pöördujatele riigilõive. Selle otsuse tõttu võeti paljudelt isikutelt võimalus kohtus oma õigusi kaitsta ja takistati seeläbi olulise põhiõiguse, õiguse kohtulikule kaitsele, realiseerimist
Teiseks halva seaduse kandidaadiks esitas EJL õiguspoliitika toimkond erakonnaseaduse muutmisel Riigikogu poolt tehtud paranduse, millega kaotati kriminaalkaristus erakondadele ebaseaduslike annetuste vastuvõtmise eest. Muudatus viidi sisse kiiresti ja avalikkuse eest varjatult. Muudatuse vajalikkust ei ole piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud ning mõjud on analüüsimata.
Eesti Juristide Liidu üheks põhikirjaliseks eesmärgiks ning missiooniks on demokraatliku õigusriigi eest seismine.