Kummal käel peab mööda vaipa kõndides naine olema? Võtsin järjekorda, lähtudes ühe venelannast tantsuõpetaja sõnastatud põhimõttest „naised paremas, koduloomad vasakus”. Aga ei. Niimoodi mööda vaipa minema ei lastud. Daam, tehti selgeks, peab olema kindlasti vasakus käes, sest õigel härrasmehel on parem käsi ju mõõga tarbeks. Naine ilmselt siis täidab kilbi aset? Noh, see selleks. Külaliste rida „kabetati” ümber. Nii saigi paar aastakest käidud, daam vasakus. Kuid sel nädalavahetusel liikus enamik presidendipaari poole jällegi daam härrasmehe paremal käel. Nii liikus ka aastaid parketielu harrastanud eliit, ei pandud vangi kedagi.

Mis on siis õieti õige? Maailma ühed tähtsamad esindusisikud, Ameerika presidendipaar, liiguvad nii ja naa. Kord proua paremal, kord vasakul käel. Briti kuningakoda samamoodi – prints Williamil on Kate küll ühel, küll teisel pool. Kui ei usu, guugeldage pilte. Ja käsikäes kulgemine, mida etiketiguru Maaja Kallast ameerikalikuks põlgab, on kaheldamatu džentelmeni Ants Taela silmis just see õige ja loomulik.

„Kuriteost” saab norm

Teine asi, saatvate isikute tituleerimine on kulgenud üsna hüplikus maneeris. Esimesel aastal tõmbasime „saatjaga” maha (kõlas kuidagi raadiotehniliselt) ja kirjutasime asemele nime. Heerold luges ette. Tore. Järgmisel aastal aga konfiskeeriti selline kaart
eelkontrollis ja jäeti alles „abikaasaga”. Pole ka paha. Nüüd siis on lõpuks saatjatele ka oma nimed antud. Kuid just need muutused näitavad, et meie arusaam õigest ja valest alles kujunevad. Ühe aasta „kuritegu” on teise aasta norm. See, mida me praegu näeme, on talupojarahva ärevus tsiviliseerumise algfaasis. Võtame rahulikult.