Patsientide liidu juht EMO-de „sisenemiskeelust”: nii koormataks kiirabi

Eesti patsientide liidu juhatuse liikme Kadri Tammepuu sõnutsi ei lahenda erakorralise meditsiini osakonna (EMO) vastuvõtupoliitika karmistamine meditsiiniabi kättesaadavuse probleeme. Kuna perearstide vastuvõtuajad on napid, koormataks EMO-de asemel hoopis kiirabi.

Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Märt Põlluveer kinnitas üleeile, et Tallinna haiglad koostavad koostöös kiirabi ja perearstidega nimekirja seisunditest, millega üldse võib EMO-sse pöörduda. Kui on muu mure, soovitatakse pöörduda perearsti poole. „Praegu kipub EMO külastamine olema reegel ja perearsti külastamine erand. Peaks olema vastupidi,” lausus ta. Perearstide seltsi juhatuse esimehe Diana Ingeraineni sõnul on juba aastaid üritatud juurutada, et patsiendid väiksemate probleemide korral EMO-sse ei pöörduks, aga sellest pole kasu olnud.

Eesti Päevaleht kirjutas eelmisel nädalal, et sageli kutsutakse kiirabi pisihäda või selle tõttu, et lähim arstikeskus on liiga kaugel ja perearsti juurde ei saa või ei taha minna, mistõttu võib abi tõsiste haigeteni jõuda liiga hilja.

Tammepuu kinnitusel jälgib patsientide liit murelikult tervishoiusüsteemi arenguid, mis tõukuvad põhiliselt rahapuudusest. „Töökorraldust soovivad korraga muuta nii EMO kui ka kiirabi, siiani patsiendi jaoks ühed kindlamad võimalused abi saada,” sõnas ta ja juhtis tähelepanu, et patsiendi EMO-sse pääsemist karmimaks muutes suureneb surve kiirabile. „Loodetakse, et esmatasandi tervisekeskused lahendavad probleemi, kuid neid pole veel ehitama hakatudki. Kuna tervishoiusüsteemi osad on tihedalt seotud, ei tohiks üks osapool ainuisikuliselt otsustada oma valdkonna reeglite muutmist,” ütles Tammepuu.

Tema sõnul töötab pea kolmveerand perearste üksikpraksistes ja võtab vastu 20 tundi nädalas. Naiivne on arvata, et nad hakkaksid järsku rohkem tööd tegema. „Apteekide puhul on Tallinnas öövalve tagatud näiteks linna korraldatud vähempakkumisega. Ilmselt oleks odavam ja patsiendikesksem töötundide välisel ajal täiendavalt rahastada EMO-de läheduses perearstiteenust esmatasandi tervisekeskuses või haiglaruumides.”

Tammepuu rõhutas, et tavainimene ei pea oskama endale ise diagnoosi panna ja inimesed, kes ei julge pärast uuendusi EMO-sse minna, kuigi seisund nõuaks, jäävad tähelepanuta ja hiljem võivad nende ravikulud juba suuremad olla.