Päike Tartu Popi ja Roki Instituudi kohal näitab uut palet

Võimalik, et uus album „Sfääride muusika” on 2000. aastate algusest tegutsenud bändi seni parim.

Tartu Popi ja Roki Instituut (TPRI) on Eesti indie-bändide seas ühest küljest tüüpiline, teisest küljest jälle ainulaadne. Nagu paljudel teistelgi kohalikel tegijatel, on nende loomes ja mänguviisis ühe tüüpilise joonena viiteid Vaiko Eplikule, kes möödunud kümnendi keskpaigast alates (seda võib vist liialdamata öelda) eestikeelse indie-popi ümber defineeris ja ise sellest ühel hetkel järgmisele tasandile astus. Kui kitarrist Siim Randveer TPRI teisest albumist („Biidermeier-psühhedeelia,” 2012) alates laulma hakkas, olid mõjud eriti märgata.

Siit edasi oleks lihtne heietada tüüpilisest nostalgitsevast eesti estraadi järele õhkamisest ja estraadi mõjudest, kuivõrd ka see on üks tüüpjooni, mida iseäranis eestikeelset

indie

’t tegevatele bändidele alati külge kleebitakse.