Maria Hõbesalu lõpukõne EKREIKE vastasel miitingul: peame üksteist hoidma, mitte soovitama riigist lahkuda
Paljud teist ei suuda neid sõnu oma huulilt lausuda, osad teist tundsid, et see oli ebamugav.
Mis tunne oli neid sõnu lausuda? Veel tähtsam, mis tunne oli neid sõnu kuulda?
Me kõik teame, et on inimesi, kellelt on need sõnad nii lihtsad tulema.
Nüüd aga palun pöördu uuesti oma kõrvalseisja poole, vaata talle silma ja ütle, kohe päris südamest ütle, “ma hoolin sinust”.
Mis tunne oli nüüd neid sõnu öelda ja kuulda?
Ma palusin teil neid sõnu lausuda, et te tunneksite erinevust selles emotsioonis. Eesti riigis on poliitikuid, kes panevad meid tundma nii nagu te tundsite siis, kui teie kõrvalseisev inimene palus teil riigist lahkuda.
“Ma hoolin sinust”- see on nii lihtne ja nii õige. Eestimaal elavad inimesed hoolivad üksteisest. Me kõik oleme ühel või teisel viisil osa meie kodust, meie Eestist.
Minu nimi on Maria, olen osa sellest tiimist, kes aitas tänast päeva ellu viia. Mul on olnud au nende tarkade, säravate ja ägedate inimestega koos töötada.
Head meeleavaldajad! Kõik, kes te olete siia kogunenud ja need, kes hoiavad meile pöidlad erinevates maailma puntkides! Kõik, kes te olete meie tegemisi nädalaid jälginud ja meile kaasa elanud.
Aitäh!
Aitäh teile, kes te avaldasite oma meelt meiega samaaegselt Tartus, Stockholmis, Londonis ja Berliinis.
Aitäh teile, kes te panustasite annetuste näol, aidates meil seeläbi oma sõnumit palju kaugemale levitada.
Aitäh teile, meie vabatahtlikud, kes te veetsite päevad ja ööd meiega koos töötades.
Täna siia marssides me näitasime, et oleme rahvas, kes seisab vastu valedele, ebaeetilisele ja agressiivsele poliitikale.
„Jah vabadusele, ei valedele!” meeskond jätkab ühel või teisel viisil vaba Eesti eest seismist.
