Apteegireformi Potjomkini küla. Proviisorid on endiselt suurtest kettidest sõltuvuses

Rendilepingud on karmide tingimustega ja hindu surutakse peale. Reform pidi suuri apteegikette nudima, aga turul võimutsevad ikka nemad.

Kõigest kuu enne pandeemia algust hoiatasid valitsuserakondade poliitikud avalikkust hoopis teistsuguse, vahest hullemagi katastroofi eest. Öeldi, et kui aprillis tuleb apteegireform (ja tuligi), suletakse palju apteeke ja inimesed jäävad ravimiteta. Reformi soovisid pidurdada eelkõige Priit Sibul ja Tõnis Mölder ning Martin ja Helle-Moonika Helme, aga teisedki koalitsioonipoliitikud.

Pool aastat pärast 1. aprillil toimunud reformi ütlevad apteekrid ja terviseametnikud, et toonane apteegistiihia kuulutamine oli poliitikute udujutt. Apteeke on isegi mõnevõrra rohkem kui enne reformi ja ravimid on endiselt lettidel. Kaos jäi tulemata ja kõik on nagu enne. Nii heas kui ka halvas.

Uue seaduse järgi pidi apteek kuuluma proviisorile, kuid see on apteekrite sõnutsi pigem näitemäng. „Tundub, et sellist sõltumatust ei ole suurem osa endiseid ketiapteekide pidajaid saavutanud,” kommenteeris Eesti apteekrite liidu peaproviisor Kaidi Sarv.

Väikelinna apteeker, kes soovis jääda anonüümseks („Keegi ei julgegi väga palju öelda, muidu kannatab rahakott,” põhjendas ta oma varjatust) rääkis Eesti Päevalehele, et apteekri jaoks on olukord vahest hullemgi kui enne reformi. „Müüme mingit toodet hinnaga –30%. Muidu kattis ladu selle kulu, enam ei kata. Aga kui oled ketis, peab seda müüma,” tõi ta näiteks.