Kadri Simson: autojuhtide kütuseraha läheb kõik välismaale, peame oma kütustega selle lõpetama

Simson selgitab, et bensiini- ja diisliautode maksustamisel on peale keskkonnasäästmise teisigi tahke.

Oli ette teada, et kui Euroopa Komisjon avalikustab konkreetsed sammud, kuidas ohjata süsihappegaasi (CO2) õhkupaiskamisest põhjustatud kliimamuutust, on peateema auto.

Seni on EL juba rohkem kui kümme aastat avaldanud survet eelkõige suurtele tehastele ja elektrijaamadele, et vähendada CO2 koguseid. Järjekindlalt on sellised ettevõtted pidanud põletatava kivisöe, põlvkivi või gaasi koguste põhjal ostma nn kvoote.

See kõik on mõju avaldanud, kuid üks suur kasvuhoonegaase tootev sektor pole pidanud nn kvoodikaubanduse süsteemist osa võtma. Selleks on kogu Euroopa transpordisektor: veod maismaal, merel ja õhus. Kui üldiselt on näiteks energeetikas CO2 vähendamine tulemuslik olnud, siis transpordis ei ole: süsinikuheited hoopis kasvavad.

Aga arvestades, kui palju on Euroopas ja Eestiski autojuhte, siis on enamasti kõigil südamel, et vähendada just maismaa transpordi CO2-e õhku paiskamist. Kes see jaksab maksta, kui sõitmine läheb kallimaks? Säästlikum auto, elektriautost rääkimata, on tihtipeale lihtsale inimesele ikka veel kallim muretseda.