Reegleid karmistav Rootsi on endiselt pagulaspoliitika musterriik

Rootsi võttis eelmises kriisis suhtarvult kõige rohkem pagulasi, aga nüüd tulijate arv väheneb.

Eelmises kriisis elaniku kohta enim pagulasi – kokku 163 000 – vastu võtnud Rootsit valitsevad sotsid on oma poliitikat tasapisi rangemaks muutnud. Rangemaks on hakanud oma suhtumist muutma ka peavoolu paremparteid, nagu moderaadid ja kristlikud demokraadid, kärpides sellega ühtlasi populistidest Rootsi Demokraatide toetust. Mullu võttis riik vastu alla 13 000 pagulase, mis on viimase 20 aasta väikseim hulk. Tänavu jõustunud seadusega asendati eluaegne pagulasstaatus ajutiste elamislubadega, mida tuleb regulaarselt uuendada. Alalise elamisloa saamiseks peaks pagulane edaspidi õppima ära rootsi keele, teenima endale ise elatist ja tundma Rootsi ühiskonna alusväärtusi. Karmistati ka tavamigrantidele alalise elamisloa andmise korda, selle üheks eelduseks seati 8287 krooni (805 euro) suurune kuusissetulek.

Rahvusvaheliste mõõdikute järgi on Rootsi immigrantide ja pagulaste lõimimises siiski suhteliselt edukam kui teised Euroopa riigid. EL-i toel koostatavas migratsioonipoliitika indeksis (MIPEX) hoiab riik Soome ja Kanada ees esikohta.