Soomes sa ei ela, kuigi oled kaua olnud abielus soomlasega, kirjaniku ja ajakirjaniku Uula Kalervo Eroneniga?Meil on algusest peale olnud külalisabielu – on läinud niimoodi, et mina elan Eestis ja tema Helsingis. Me polnud kohtudes enam noored – vanemas eas on raskem elukohta vahetada ja oma harjumusi muuta.
Kus te siis üldse kohtute?Käisime enne koroonaaega välisreisidel, aga koroona on ka meie väikest maailma väga muutnud. Ei reisi enam nii palju.
Vahepeal oli ju nii, et raadiost ja igalt poolt hüüti sulle jõhkralt: püsi, kurat, kodus! Siis selgus, et kodus polnudki nii paha olla. Natuke hirm on seniajani ka kohvrite pakkimise ees – kõik on nii muutunud. Ja ausalt öeldes mind, nagu ilmselt paljusid, häirib kaitsemaskide kandmise kohustus. Ma ei taha teisi näha niisuguste nägudega ega ka ise maski kanda.
Minu jaoks oli väga kõnekas juhtum Saksamaal, kus olin oma väikse lapselapsega. Kui ühest kirikust välja tulime, siis võttis keegi naine, kes ka kirikus oli olnud, maski eest ja ütles lapsele: „Vaata, mul on nägu ka, ma ei olegi ainult mask!” See oli väga ilus ja liigutav, kui ta niimoodi ütles.
Ma ei kujutanud oma vanaduspõlve küll ette sellisena, et pean käima maskiga, kodus istuma, elama ebamäärases hirmus ja saama mingeid süste.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid