Liidrite videokõne ootuses. Putin nõuab NATO-vastast tagatist, Biden lubab Ukraina eest seista

USA ähvardab sanktsioonidega ega välista ka sõjalise abi kasvu, ent üksikasjadega ollakse kitsi.

Kremli-meelsete Vene vaatlejate hinnangul kavatseb Putin peale NATO laienemise välistamise nõuda ka Ukrainale antava sõjalise abi lõpetamist. Märtsis ja juunis eraldas USA riigile kaks abipaketti koguväärtusega 275 miljonit dollarit, mis on mõeldud Ukraina mereväe ning elektrooniliste side- ja tõrjesüsteemide tugevdamiseks. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi augustikuise visiidi käigus teatas USA järjekordsest 60 miljoni dollarilisest abipaketist, mis sisaldab muu hulgas uusi Javelini tankitõrjesüsteeme. Alates 2014. aastast on USA toetanud Ukraina julgeolekujõude rohkem kui 2,5 miljardi dollariga. Samuti on Ukraina soetanud Türgilt 12 Bayraktari lahingudrooni, mida kasutati tänavu esimest korda Donbassi rindejoonel. Armee sõnul tahetakse droonide arvu 2024. aastaks kolmekordistada.

Endise Kremli nõuniku ja praegu ühe sõjakamalt meelestatud Vene politoloogi Sergei Markovi sõnul häirib Venemaad ka USA ja Briti laevade liikumine Mustal merel, samuti ameeriklaste ja brittide abiga Otšakivisse ja Berdjanskisse rajatavad mereväebaasid. Samuti tuleks tema sõnul nõuda Ukraina põhiseaduse muutmist, et tagada venekeelsele elanikkonnale eriõigused. Nagu Markov ise tõdeb, on kõigi nende nõuete täitmine väga ebatõenäoline. Nn Donetski rahvavabariigi juht Deniss Pušilin lubas pühapäeval, et peagi saavad kõik okupeeritud alade elanikud Venemaa kodakondsuse, mis ei haakuks samuti Minski lepetega.