Sõjaväestiilis siilisoengut kandev piirivalvur pole kõige paremas tujus. Seda on kaugele näha. Seisavad siin igasugused, Ukraina passid näpus, ainult välismaalastele mõeldud järjekorras. Aga see saba on ju palju lühem! Mitte väga palju turiste ei tule neil päevil Kiievisse. Ja siis õienda nende kohalikega. Ning äkki…

„Mida? Tulite sõda kajastama?” See emotsioon ei saaks olla ehedam. Piirivalvur purskub üllatusest naerma, vaat et pisaraid tilgub silmist. „Oi, aga palun-palun, tulge tehke oma lugusid! Mis sõda…” Ikka veel naerdes lööb ta templi passi. Vähemalt ühe inimese õhtu olen päästnud.