11.02.2012, 03:00
Andrew Mitchell: olümpia jätab mahajäetud Stratfordi meeletu pärandi
Andrew Mitchell, olümpiamängude direktor Briti välisministeeriumis, räägib olümpiapärandist, haruldastest konnadest ja liivarannast Londoni südames selle suve suure spordipeo, 2012. aasta suveolümpia valguses.
FOTO:
Andrew, mis on teie osakonna ülesanne järgmiste kuude jooksul enne Londoni olümpiat? Põhimõtteliselt tegeleme võimalustega, mida mängud aitavad Suurbritanniale luua. Olümpiamängude näol on tegemist erakordse sündmusega, mille tuum on inimvõimete tipptasemel saavutused. Maailm tuleb iga nelja aasta järel kokku, neli miljardit inimest jälgib seda otseülekandes üle maailma. Meie ülesanne on aidata seda kõike edasi anda. Kuid teisalt on nende mängude suur eesmärk ka olümpiapärandi säilitamine – mis jääb mängudest maha. Tahame jätta püsiva jälje. Ülesanne on raske, kuid seda väärt. Oleme umbes kuue miljoni naelsterlingi väärtuses lepinguid sõlminud ja suurem osa neist on läinud Briti firmadele. 75 penni igast naelast, mis oleme kulutanud, on pikaajaline investeering – investeering tulevikupärandisse. Pärand – legacy – on sõna, mida selle olümpia puhul palju kasutatakse. Tooge palun mõni konkreetne näide pärandist, mis pärast olümpiat järele jääb. Näiteks olümpiapark. Rajame Ida-Londonisse Stratfordi ühe suurima avaliku ruumi – linnapargi –, mis on Londonisse kerkinud pärast kuninganna Victoria valitsemisaega. Sellega muudame täielikult Londoni seda piirkonda, mis on ilmselt üks linna kõige vähem arenenuid ja vaesemaid. Tunnen uhkust, et me ei valinud olümpiapargi rajamise kohaks mitte kõige lihtsamat Londoni linnaosa. Oleksime võinud jääda ka Hyde Parki juurde – see on linna südames, kõik tunnevad seda paika –, aga me ei teinud nii. Selle asemel valisime sellise mahajäetud koha nagu Stratford, kuhu jätame maha tohutu suure jälje. Mul on hea meel uhkeldada, et meie olümpiataristu on valminud õigeks ajaks ja püsinud ka eelarve piires.