Eestis propagandasõja strateegiate juurutamise kontekstis muutub üsna tähelepanuväärseks ajakirjanik Margarita Kornõševa panus. Mulle ei tulnud tema artikkel „Infosõda Ukraina ümber: ajakirjaniku pilk lahinguvälja kõrvalt” (Eesti Päevaleht, 16. juuli) üllatusena.

Ühes on Kornõševal õigus: muidugi on Eesti ja Eesti meedia poole valinud. Valik pole aga tehtud selle järgi, milles süüdistab meid ajakirjanik Margarita Kornõševa. Väidan, et ta arutleb vääradel alustel. Kogu kirjatöö tuum on kokku võetud lauses: „Ametliku Eestiga on kõik selge: Ukraina on sõber, Venemaa on vaenlane. Kõik muu on vaid nüansid, see pole tähtis.”

See on päris karm etteheide: väidetavalt vihameelne poole valik. Eesti hoolib väga just faktidest. Eesti näeb Putini valitud kursi ohtlikkust meile ja hukatuslikkust Venemaale. Eesti on loomulikult Ukraina kui agressiooni ohvri poolel ja näeb sündmusi just sellest vaatenurgast. Õigusriiklik sündmuste käsitlus aga toetub antibolševistlikule sõnavarale. Õigusriik ja selle meedia peabki põlastama bolševistlikke valeväiteid, millega Venemaa meedia oma auditooriumile survet avaldab. See, et n-ö realugeja-televaataja selle sõja salavedrusid läbi ei näe, on ehk mõistetav. Aga et neid malle peab tõesteks ja tahab meilgi kodustada ka Eesti ajakirjanik, on üsna ehmatav.

Pikemat artiklit propagandasõjast Eesti ajakirjanduses loe homsest Eesti Päevalehest!