Raamatu väärtus seisneb eelkõige selles, et annab suuniseid, kuidas stressiga toime tulla ilma, et peaks näiteks kuulsaid tablette abiks võtma. Selle ravi põhisisuks on enda teadlikkuse ja informeerituse suurendamine ning väike füüsiline koormus ja tervislik toitumine ei tee paha.

Teadlikkuse teravdamine aitab hinnata paremini olukordi ning stressipingeid osavamalt üle mängida. Veel mainitakse raamatus, et kõik meie elamused ja mõtted sisenevad meisse energiana. Stress ja haigused on omavahel seotud. Pidev stress põhjustab (teatud) haigusi, mida erialaarstid hiljem hoolega ravida püüavad.

Kuidas seda kõike siis näiteks meedia poolelt lahti mõtestada?

Uudised sisenevad inimestesse energiana ning suurem teadlikkus – nii probleemist enesest kui ka taustateadmised – aitavad neid lahti mõtestada.

Pealtnäha negatiivse sisuga uudis ei näi enamate teadmiste korral nii "hirmus" kui napimate teadmiste korral. Teisalt vastupidi – mõni pealtnäha mõttetu uudis omandab suurema teadmistepagasi korral enama tähenduse.

Eks siin on ka ajakirjanduse roll enam asjade sisu ning taustateadmisi pakkuda, et pealtnäha stressirikas uudis nii „õudne“ ei tunduks.

Kütuse hinna tõusu puhul üle 20 krooni omavad samas taustateadmised küll tähendust, kuid kuivõrd need mõjutavad reaalses autotankimis-situatsioonis...

Mind ennast huvitab endiselt küsimus, miks paljud inimesed on justkui hullud vägivaldsete uudiste järele. Ehk siis uudiste järele, mis pigem stressi tekitavad.

USA telemeedia näitab seda, mida inimesed vaadata tahavad (tiheda konkurentsi tulem), ja need on tihti pikad ja põhjalikud uudissaagad kuritegudest, õnnetustest ja jumal teab millest, mida vahel ei oska hinnatagi.

Pikad saagad jõuavad vähemalt avada tausta ning meedia üritab meeleheitlikult pakkuda sündmuste lahendusversioone, et esialgselt inimestes tekitatud šokki hiljem vähendada. Oeh, juba üksnes mõtlemine sellele väsitab.

Raamatu järgi taoliste negatiivsete impulsside kogumine millegi suurepärasega just ei lõpe. Mida nende uudiste ammutamine aga kompenseerib... või toidab... ??

Uudised võivad seega ka olla eluenergiaks või vastupidi – elujõu kulutajaks.

Huvitava mõttena on raamatus välja toodud elujõu võrdsustamine rahaga. „Tuleb raha juurde, antakse kehale signaal, et temagi on täis energiat, et kõik on hästi. Kui jäädakse rahast ilma, on elujõud järsku kadunud, elu on kaotanud mõtte ja tervis halveneb.“ Seega pole tegelikult põhjust enne palgapäeva ära vajuda...

Väike valik haigusi ka, mis just raha võrdsustamisel elujõuga võivad tekkida: leukeemia, eesnäärmevähk, impotentsus, alaseljavalud.

Autorid (Aili Paju ja Riina Raudsik) nendivad, et sama kehtib võimuga.

Lõpetuseks jätan siia õhku aga raamatust pärit lause, mis mul miskipärast seostus suure kisa-kära tõttu automaatselt võidusambaga.

„Muidugi on inimesel rohkesti valida ka niisuguseid jõusümboleid, mis ei neela, vaid annavad energiat juurde, kuid selle omandamiseks tuleks järjekindlalt õppida energeetiliste sümbolite keelt.“