Kultuuriministeeriumi vastulause tänasele ERMi teemalisele artiklile
Teostavus-tasuvusanalüüsist. Eesti Rahva Muuseum on koostanud Euroopa Liidust raha taotlemiseks teostavus-tasuvusanalüüsi, mis hõlmas põhjalikku analüüsi nii majanduslike-, sotsiaalmajanduslike- kui keskkonnaaspektide kohta. Valminud analüüs on väga põhjalik dokument ja selles valdkonnas vaieldamatult detailsem, mis viimaste aastate jooksul koostatud. Lisaks eelnevalt mainitud punktidele on teostatud nii riski- kui tundlikkuse analüüs ning esitatud detailselt nii tehnilisi detaile, võimalike kulusid ning tulusid muuseumi tegevusfaasis.
Euroopa Komisjon lähtus oma arvamuses JASPERSi töögrupi analüüsi tulemustest, kus peamiste ohukohtadena nähti külastajate arvu liiga optimistlikku prognoosi ning suuremate kuluartiklite (elekter ning vesi/kanalisatsioon) kulu. Külastajate prognoosi peamise probleemina nähti, et aluseks on võetud pelgalt latentse turu analüüs, kuid puudusid otsesed turu-uuringud uue hoone külastuse puhul. Hiljem oli JASPERSi töögrupi kasutuses muudetud analüüsis kasutatud ka otseselt ERM-i puudutavat uuringut. Külastuse uuringu tulemused kinnitasid analüüsis tehtud latentse turu analüüsi.
Kulude poolel (energia) on arvutatud vastavalt ehitusprojektile ja energiaarvestusel põhinevale energiamärgisele (140 kWh/m2.y.) Muudetud taotluses on arvestatud ka võimaliku energiahinna tõusuga (30%). JASPERS hinnang, mis võrdles Taanis asuvaid kultuurihooneid, nägi ERM-is kulu energiale veerandi võrra madalamana kui võrdlusobjektis. Prognoos näeb ette olulist energiakulu vähenemist võrreldes teiste objektidega tänu kasutusele tuleva maa/vesi soojuspumbale ning muudele ökonoomsust tagavatele aspektidele.
Vee kulu puhul hindas JASPERS töögrupp meie vee koguse kuluks poole vähem kui võrdlusobjektis. Analüüs vee kulu kohta viidi ERM kalkulatsioonide puhul läbi, võttes võrdluseks KUMU näitajad ning korrutati hoone suurusest tuleneva koefitsiendiga 1,3. Lähenemine on oma olemuselt suurem kui reaalselt olema peaks, kuna peamise vee kulu muutuse toob endaga kaasa külastajate arv. JASPERS analüüs kasutas lisaks oma kalkulatsioonides internetist saadud vee hinna väärtust, samas ei arvestatud, et hinnale lisandub ka reovee hind (aspekt, millele taotluse esitaja hindajale ka esitas). Lisaks oli muudetud taotluses arvestatud vee hinna tõusuga (20%).
Hoone sisemiste hoolduskulude kalkulatsioon teostati vastavalt KUMU ja Eesti Ajaloomuuseumi kuludele ning kasutades koefitsiente vastavalt hoone suurusele, tuletati ka lõplik prognoos. Kuna arvestatud on sisemiste hoolduskulude puhul peamiselt sisseostetud teenustega, siis võeti aluseks vastavad hinnapakkumised eelnevalt mainitud muuseumides.
Külastatavusest ja näitustepinnast. Näituste pindala (5154,9 m2) on pigem väike, arvestades asjaolu, et tegemist on riigi rahvusmuuseumiga ning võrreldes pindala ka Euroopa Komisjoni kirjas toodud võrdlusobjektidega. Pindala suuruse vajadus tuleneb eesmärgist luua külastajale atraktiivne keskkond ning tuua külastajale lähemale suurem hulk eksponaate. Näituste eesmärgiks on esitada külastajale Eesti kultuurilugu, kõrvutades viimast teiste rahvuste kultuurilugudega.
Euroopa Komisjoni poolt esitatud pöördumises näidetena toodud muuseumid on oma olemuselt kogupinna arvestuses tõesti väiksemamahulised, võrreldes kavandatava Eesti Rahva Muuseumiga. Samas peab pöörama tähelepanu asjaolule, et esitatud võrdlusobjektid on suuremas osas nn. puhtalt näituste hooned, mis on eelkõige suunatud külastajale. Konserveerimis- ja restaureerimisruumid, laborid, hoidlad jm on põhiliselt paigutatud toetust saanud objektidest eraldi ja ei ole olnud ka taotluste sisuks.
Muudetud ERM’i taotlus pööras just sel põhjusel tähelepanu ehituse teisele etapile, mis on suunatud puhtalt külastajale ning toodab otsest ning lühiajalist turismitulu ning panustab regionaalarengusse.
Projekt oma kogumahus on suunatud sellele, et liita kõik muuseumi funktsioonid ühte hoonesse/keskusesse, kus muuseumi eri osised on koondatud kokku üheks sünergiaks, mis hoiab pikas perspektiivis kokku nii haldus- kui ehituskuludelt.
Oluline on märkida, et näituse pindala kalkulatsioonid sisaldavad ruumi, mis on vajalik ekspositsioonidele ja muudele sisustuselementidele (mööbel jne). Euroopa Komisjoni arvutused, mida Riigikontroll mõtlematult üle võttis, on aga tehtud tühja ruumi kohta. Koos ekspositsiooni ja mööbliga on allesjääv ruum vaid maksimaalselt neli korda neli meetrit ühe külastaja kohta.
Selline ruumi suurus on juba kriitilise piiri juures, arvestades asjaolu, et muuseumi külastaja peab ka muuseumis ennast mugavalt tundma. Lisaks on ekspositsioonid üles ehitatud kaasamaks külastajat (s.t aktiivne osalus, mitte passiivne jälgimine). Muuseum peab samas olema valmis üheaegselt vastu võtma mitut ekskursioonigruppi, mida juhatab giid, kes peab tagama ka situatsiooni, kus kõigil grupi liikmetel oleks olemas ka visuaalne ja taktiilne kokkupuude eksponaatide ja/või eksponaatide grupiga). Grupiekskursioonid moodustavad muuseumi külastusest 80%.
Lisaks eelnevalt mainitud aspektidele peab muuseum tagama ka nõuded, mis tulenevad evakuatsiooniprotseduuridest.
Külastajate arvu prognoos oli muudetud taotluses tuletatud läbi kolme metodoloogia – latentne nõudlus, näitusepinna kasv kontrollina ning uuringu tulemused. Kõik kolm analüüsi kinnitavad esitatud eeldusi (uuringu tulemused ületasid eeldusi märkimisväärselt).
Teostavus-tasuvusanalüüs näitas oma hinnatundlikkuse analüüsis, et optimaalne piletihind jääb viie ja seitsme euro vahele, kui võrrelda teiste samaväärsete muuseumide ja riiklike muuseumide piletihindu. Siinkohal näide Tartust: AHHAA pileti hind on 12 eurot ja seitsme kuu jooksul külastas seda asutust 100 000 inimest.
Suvel 2011 tegi Turu-uuringute AS uuringu, mille järeldustest võib selgelt lugeda välja rahva huvi uue ERMi hoone vastu. Selgus, et tervelt 74 % küsitletutest käiks ERMis vähemalt kord aastas, 8% isegi kuni viis korda aastas. Uuringus järeldati veel, et eestimaalastel ei ole üksnes suurt huvi mitte ainult ERMi uue hoone, vaid ka selles tekkiva kultuurikeskkonna vastu: seda järeldust kinnitavad ka vastused küsimusele, kas ja kui mitme euroga (0 – 10 või üle selle) aastas oleksid inimesed nõus oma maksude kaudu ERMi toetama (praegu annab maksumaksja ERMi ülalpidamiseks 1 euro aastas).
Nendest, kes külastaksid ERMi vähemalt kord aastas, maksaks oma maksude kaudu ERMile lisatoetust koguni 84% küsitletutest. Võttes arvesse ka neid, kes ise ERM külastada ei plaani, oli ERMile lisatoetuse maksmise pooldajaid 78% küsitletutest. Kusjuures 15 % vastajatest oli valmis ERMile maksude kaudu lisatoetust maksma isegi kümme või enam eurot aastas.
