Mind üllatas uudise juures asjaolu, et kristlik kirik seostab end eestlaste vabadusvõitlusega ja veel sedavõrd pikas ajalooperspektiivis.

Üritusel tundub olevat ka ajalugu, sest reportaažis väideti olevat traditsioonilise Jüriöö tule süütamise üritusega. Minu kõrvu kostis selline "hea tava" esimest korda ning mõttele on võõras on ette kujutada, et meie esiisade vabadusvõitlus ja kristlik kirik oleks need pealt 600 aastat ühte sammu käinud, et nüüd siis õnnistusega tulesid süüdata. Küll aga on taas kord EELK leidnud tagaukse "rahva südamesse".

Võib-olla on mu mõttekäik liig karm, aga sõna mis tuleb meelele sellise teguviisi puhul on - silmakirjalikkus!

Kuna Jüriöö tule süütamise näol Toris on tegemist juba tavaga, siis palun mõnel asjakohasel isikul valgustada selle tava ajalugu ning põhjendada algatajate mõttekäiku, mil moel on EELK seotud muistse vabadusvõitlusele kaasaitamisele. Asjakohane ülevaade võiks ilmuda ühes kahest suuremast Eestis tegutsevast päevalehes.

Üritusel osalenutest olid olulisemateks osalejateks kindlasti EELK peapiiskop Andres Põder ning EV president Toomas-Hendrik Ilves. Kui kiriku ja politiilise elu tegelastel on tõesti oluline Eesti riigi vabaduse ning sellega seotud muistsete sümbolite püsimajäämine (et see isegi väärib kiriku kaasamist), siis kutsun antud kirjaga üles EELK liikmeid ning poliitilisi figuure näitama üles head tahet ka muude ajalooliste ning eesti rahvale oluliste paikade (mitte ainult sündmuste) säilitamisel. Eesti Maa- ja Taarausuliste Maavalla Koda on juba mõnda aega tagasi algatanud allkirjade kogumise Eesti looduslike pühapaikade kaitseks ning oleks tore algus kui käesolevat kirjatükki lugevad inimesed ühineksid selle vaimukorjandusega.

Oma tahet saab kinnitada aadressil - http://www.maavald.ee/hiied/

Kui koduhiied hoitud ja kaitstud, siis uurime edasi kuidas kristlik misjon ja põhiseadusega tagatud usuvabadus meie riigis ennast tunneb! 

Võtke hetkeks aeg maha ning mõelgem ...?