Online-intervjuu INDREK SIRKiga
Indrek Sirki avakõne, s.h vastused Eesti Päevaleht Online'i küsimustele:
Tublid liiklejad!
Tihti autoroolis kirume teiste liiklejate hoolimatust, kuritahtlikkust, oskamatust liigelda. Ikka on politsei vales kohas – kontrollib autojuhti seal, kus oodata ei oska ning pole seal, kus olema peaks. Igaüks meist näeb maailma oma vaatevinklist ning erinevalt teistest. Ühtseid malle, mis kõigile sobiksid, ei ole. Politsei funktsiooniks just praegusel hetkel on liikluses eelkõige liiklusjärelevalve teostamine ning tagajärgede fikseerimine. Jäädavalt igavikku on jäänud ajad, mil mistahes liiklust, autotransporti või liikluskorraldust puudutava küsimusega sai pöörduda ühe instantsi poole.
Liikluskorraldus, teehoid, tänavate remontimine on kohalike omavalitsuste töö. Samamoodi parkimisprobleemid. Sõidukite tehnoseisndit kontrollivad ARK allasutused, juhilubasid väljastab ning sõidukeid registreerib ARK. Sõidukijuhi terviseseisundile kehtestab nõuded sotsiaalminister, heitgaasidele ja müratasemele keskkonnaminister. Liiklemise korrad kehtestab üldnõuetena Vabariigi Valitsus, ernõudeid aga teede- ja sideminister, siseminister või kaitseminister. Sisuliselt ei ole ministeeriumi või muud riigiasutust, millele ei oleks mingis küsimuses antud pädevust osaleda liiklusküsimuste reguleerimises. PUUDUB AGA KATUSORGANISATSIOON, KUS TOIMUKS ERINEVATE SUUNDADE TÖÖ KOOSKÕLASTAMINE JA ÜLDRIIKLIKU LIIKLUSPOLIITIKA KUJUNDAMINE. Teede- ja sideministeerium püüab seda lünka täita, kuid terviklik töö on lünklik. Sellest siis ka arusaamatused.
Võrreldes Eesti Politsei algaastatega on liiklusjärelevalve suunad oluliselt muutunud. Peab möönma, et 90-ndate alguses ja keskel hinnati liiklusjärelevalve tulemuslikkust paljuski tabatud rikkujate arvu järgi. Liiklusõnnetuste arvu muutus oli kõrvalkriteerium. Tuleb tunnistada, et sellise poliitikikaga saadi enam-vähem kontrolli alla kiirused põhimaanteedel ning hukkunute arv langes kaks korda (aastal 1991 491 hukkunut, aastal 1996 213). Samas on nüüdsels muutunud ühiskondlik olukord ning selliste meetmetega edasi töötada ei olnud võimalik. Liiklusohutuse tagamiseks tuli leida uued teed. Aastal 1996 tabas politsei liikluses 438000 rikkujat, aastal 2001 139000). Iga inimene teab, et tegelikult ei ole rikkujaid vähem. Lihtsalt ressursse ja võimalusi on vähem.
Tänane liiklusjärelevalvet teostav politseinik on pidevalt suure luubi all ning võimu kuritarvitamisi jääb ühe vähemaks, seejuures ka ebaõiglasi süüdistusi. Kui politsei algaastatel oli kohtuvaidlusi politseiga haruharva, siis käesoleval aastal Tallinna Liikluspolitseil tööl lausa kolm täiskohaga esindajat kohtutes. Kodanike iseteadvuse kasv ning tahe oma õiguste eest seista tõstab ka politseitöö kvaliteeti.
Politsei ainsaks eesmärgiks ei ole küll rikkujate tabamine, kuid paraku on see meie põhiülesanne. Mitte keegi teine ei saa kutsuda korrale ebaviisakalt ja kuritahtlikult käituvat liiklejat. Ja oluline on iga rikkumine. Seetõttu on politseinike kõrvad enamasti kurdid ka kaeblemisele, et nüüd saite minu kätte ja teete liiga, aga teised teevad mis tahavad. Liikluspoliteinik ei maga, vaid teeb tööd kogu oma palga eest ning rohkemgi veel. Kui teate vastupidiseid konkreetseid juhtumeid, siis palun andke teada. Üldist kriitikat teemal, et politseinikud tööd ei tee, pole vaja teha, see tekitab vaid negatiivseid emotsioone, kuid ei muuda tegelikult midagi paremaks.
Liiklusjärelevalve on spetsiifiline valdkond ning nõuab sügavaid eriteadmisi. Spetsialiseeritud liiklusjärelevalve osakaal on tugevalt langenud, kuna väljaõppinud mehed täidavad ka teisi funktsioone – veavad tänaval magavaid joodikuid kainerisse, lahendavad perekonnatülisid jne. Politseinik on muutunud universaalsemaks ja samas ka pealiskaudsemaks.
Ise olen püüdnud liikluses osaledes lähtuda paarist lihtsast põhimõttest:
1. Ära tee teisele seda, mida ei taha, et tehakse Sinule
2. Ära vasta lollusele lollusega.
Soovin Teile kõigile ohutut ja rahulikku liiklemist.
Küsimused ja vastused:
babe
Tere. Kas autol tohivad olla tehase standardist tumedamaks lakitud tagatuled, kui läbipaistvusega probleemi ei ole?
Tagatuled peavad olema valmistaja juhendi kohased. Kui valmistajatehas näeb ette ka lakitud tagatulesid tuleb juhinduda tehnonõuetest. Kõige tähtsam on et, valgustugevus vastaks nõuetele. Täpne vastus ARK-st.
Tanel Rauks
1.Miks liikluspolitsei ei arvesta reaalset olukorda ja ohtu kiiruse ületamisel - möödumisel autorongist mille eest uimerdab 60 veel 5 autot, tuleb paratamatult piirkiirust ületada et ei tekiks liiklusohtlikku olukorda? Samas ei peeta kinni 60 kulgevat mosset kes tekitab sellise olukorra?
2. Miks passivad parullid maanteede sirgete lõikude lõpus (Nt. Rapla - Tallinn mnt.) kus ainukesed möödumisvõimalused alla 90 km/h liikuvatest autorongidest on need üksikud sirged ja neidki vähe?
3. Kas politseil on ettenähtud trahvisummade eelarve mille nad peavad täitma- kui ei miks siis selline olukord toimub - et ei võeta arvesse reaalseid olukordi vaid kohe trahv.
1. Lubatud piirkiirusest aeglasemalt sõita ei ole keelatud, enamgi veel, autojuhil on kohutus valida ohutu sõidukiirus sõltuvalt teeoludest, auto iseärasustest, oma oskustest jne. Eile käis vastuvõtul inimene, kes väitis, et tal oli põhjus sõita 70 km/h alas kiirusega 106 km/h. Tema ees nimelt sõitis auto 50 km/h. Politseinikud seda autot ei näinud, millest möödasõitu tehti. Sõidan ka ise väga palju autoroolis ning mingil põhjusel ei kohta ma massiliselt neid alla ubatud piirkiirusega sõitjaid. Vastupidi, hoopis oluliselt kiiremini sõitjaid on palju. Tihti olen ennastki tabanud mõttelt, et mida see auto ees uimerdab, kuid kiire pilk spidomeetrile näitab, et ta liigub hoopis täpselt lubatud kiirusega. Kardan, et need kaeblemised, et sõidetakse liiga aeglaselt on tingitud hoopis sellest, et paljud tahavad sõita lubatust kiiremini.
2. Politsei mõõdab kiirust ohtlikemates kohtades ning kohtades, kus rikkumisi toimub rohkem. Samuti lähtutakse kohavalikul põhimõttest, et liikleja ei oskaks alati ette näha, kus politsei järelevalvet teostab. Liiklusjärelevalve ei peagi olema liikleja jaoks mugav ja ettearvatav, muidu ei oleks see lihtsalt efektiivne. Kui Küsijale ei meeldi need kohad, siis järelikult on tema see, kes sellistest kohtades soovib rikkuda. Ühele ei meeldi, et politsei on kurvi taga, teisele, et sirge lõpus. Minu arvamus on, et järelikult on nad siis õiges kohas. tekitavad liiklejale ebamugavust ning vähendavad tahet rikkuda liiklusnõudeid.
3. Politsei võtab ikka arvesse reaalseid olukordi. Mingeid ettekirjutatud trahvisummasid ei ole, kuigi riigieelarvesse planeeritakse iga aasta haldustrahvidest laekuv raha, sh liiklusrikkumiste eest.
misery
mul on selline küss, et kuidas saab karistada autojuhte, kes pidevalt pargivad kõnniteel nii et mina kui jalakäija olen sunnitud üle auto ronima või sõiduteel käima. ja kas sellest on kasu, kui ma helistan politseisse ja ütlen, et tuleks trahvi teha või nii? see pole ju normaalne, a ometi puutun ma sellega absoluutselt iga päev kokku.
Politsei tegevuskava aastani 2006 näeb ette, et valdkondades, millega on pädevus ja kohustus tegeleda teistel institutsioonidel lisaks politseile, sekkub politsei vaid hädavajadusel. Parkismiküsimused on kohaliku omavalitsuse pädevuses ning politsei tegeleb nendega minimaalselt suunates ressursse sinna, kus teised ei oma pädevust.
Kui teatate politseisse, siis edastatakse informatsioon parkimist korraldavatele institutsioonidele ning nemad määravad selle rikkumise eest ka karistuse - kõnniteel loomulikult üldjuhul parkida ei tohi (ainult kohtades, kus see on erandkorras lubatud).
Reezus Conflict
Millal kavatseb TLP hakata püüdma ja (rangelt) karistama selliseid liiklushuligaane,kes järgnevaid "trikke" teevad (näit: 1.sõitsin Järvevana teel esimeses reas, paremalt(!) poolt aga kihtutas mööda Audi A8, kiirusega umb.120 km/h)
(2. sõitsin jällegi Järvevana teel ja teises reas(kuna esimeses reas liikusid aeglasemad autod) kui selja tagant lähenes S-klassi Mercedes ja hakkas signaalitama, tulesid vilgutama jne. Tahtis vist mööda saada...)
Näiteid võiks palju tuua aga ühte ma soovitan - ärge istuge kiirusemõõtjaga põõsas, vaid tulge tänavatele rohkem eravärvides ja kaameraga varustatud autoga ja te näete, mis tegelikult toimub ja vahelejääjate protsent oleks tunduvalt suurem ja ehk saaks pikapeale korra majja...
Kui politseinik märkab sellist rikkumist, siis ta ka reageerib. Ebameeldiva olukorra vältimiseks ning närvide hoidmiseks püüan mina isiklikult sõita ka asulates üldjuhul esimeses reas. Rikkujaid Sa oma autoga ei ohjelda, kui aga nad võtavad ette ohtliku manöövri, siis võib tagajärg olla hullem. Mina lohutan ennast teadmisega, et igal oinal on oma mihklipäev ning ei vihasta selliste olukordade peale. Kui aga kasutan ametiautot, siis loomulikult reageerin ning seda teeb iga teine politseinik ka.
Varjatud liiklusjärelevalve on äärmiselt efektiivne, kuid ainult sellega ei täida liiklusjärelevalve eesmärke. Möödunud aastal teedele paigutatud politseiautode maketid vähendasid keskmiseid kiiruseid neil lõikudel kuni 10 km/h, mis aga liiklusõnnetuste ohtu vähendab ca 30%. Varjatud ja avalik järelevalve käivad ikkagi käsikäes, kuid nõustun, et varjatu osakaal võiks olla suurem. Praeguses olukorras aga varjatud liiklusjärelevalve suurendmaine avaliku arvelt ei ole mõeldav - siis ei näe praktiliselt üldseenam värvides politseiautosid teedel.
speed
Kas politseil on plaanis võtta midagi ette punase tulega ristmikke ületavate autojuhtide suhtes? Tundub olevat kasvav trend!
Tallinna Liikluspolitsei teostab ristmikel järelevalvet ca 8% tööajast, ülekäiguradasid kontrollitakse 9% tööajast, jalakäijad 7% tööajast. Igaüks oskab oma hinnangud ise anda. Arvetsage, et suure osa tööajast võtab ka joobes juhtide kontrollimine, kiiruse mõõtmine, väljakutsete teenindamine, VIP kolonnide saatmine ning massiürituste turvamine.
Viimastel aastatel on pööratud üha suuremat tähelepanu kergliiklusele. paraku on ülaltoodud töö teostamine seotud otseselt inimressursiga. Üksik politseiauto ei taba just oluliselt rikkujaid foori taga oodates või ülekäiguraja läheduses. Samuti on palju vaidluseid. Iga foori ja ristmiku juurde aga politseinikku pole ammugi panna. Tallinnas on näiteks peaaegu 800 km teid ning ülekäiguradasid ja ristmikke nii palju, et täpset arvu ei tea keegi. Tõeliselt tõhus on kombineeritud järelevalve koos video kasutamisega, kuid see nõuab rohkem inimesi.
Ants
Kuipalju on Teie karistusstatistikas juhtumeid,kus olete rajalt maha võtnud juhte,kes takistavad normaalse kiirusega liikuvaid autosid?see on täiesti igapäevane
nurinähtus meie teedel.Sõidan hommikuti tööle Paldiski
suunalt ja krooniliselt on niigi ülekoormatud teedel ekskavaatorijuhid,kes sõidavad Tallinnasse ona kopaga tööle.samal ajal istuvad mõnusad liikluspolitseinikud
Keila-Joal põõsas.
Ausalt öeldes ei tule meelde. Traktoritega ei saa võidelda muul viisil, kui kehtestada nende liikumisele kellaajalised piirangud. Seda on ka jõudmööda tehtud Pirita teel ja Järvevana teel. Samas peavad ka nemad liikuda saama. Rohkem kannatlikust ning varuge töölejõudmiseks mõni minut rohkem aega ning ei ole vaja karta kiirust mõõtvat politseinikku ning kiruda aeglasemat autot.
Kaljo
Millal hakkavad Liikluspolitseinikud(kui neid veel eraldatakse ametikohtade järgi) abistama liiklust? Kui tekib mingi liiklusummik,siis politseiautod vuravad aga mõõda vastassuunavööndist ,või ei tea,kus kohast.Aga,et keegi ka auto kinni peaks ja olukorda lahendada aitaks-seda ma ei ole näinud.Samuti pargivad taksod väga tihti kõnniteedele niimodi,et pean sõiduteele astuma.Teised autod seisavad väga ilusti,jättes mulle tubli poolteist meetrit kõnniteed,ainult taksod on teistest võrdsemad.Samuti bussijuhtide kultuur bussipeatustesse sõitmisel on väga nigel.Jäädakse seisma nii 1-2 meetrit peatuse äärest sõiduteele, sulgedes sellega sõidutee ühe raja.Samal ajal inimesed peavad astuma sõiduteelt kõrgele bussiastmele.Teine probleem on bussijuhtidega selles,et nad ei jõua seisma jäädagi veel,kui panevad sisse juba vasaku suunatule.Peab ju välja laskma sõita ja siis teinekord pea 5 minutit liiklus seisab.
Iga politseinik ei ole liikluspolitseinik. Politseinik üldjuhul sõidab ikka tööasjus ning tal ei ole aega, vahel ka võimalusi reguleerida ummikut. Kujutage ette, et väljakutsele sõitev patrull jääb ummikut reguleerima, või uurija kes läheb ülekuulamist tegema, või nõupidamisele sõitev komissar, või kohtuistungile sõitev politseinik. Kui võimalust, siis ikkagi reageeritakse. Bussijuhtide selliseid rikkumisi mina paraku isiklikult ei ole täheldanud, kuid süüdistada bussijuhti selles, et ta ikka kindel tahab olla, et talle teed antakse, on küll väär. Edastame selle probleemi Tallinna Autobussikoondisele ning palume neil käsitleda seda küsimust oma õppepäevadel.
viru valge
Kuidas on kontrollitud operatiivauto sihipärane kasutamine,ma ei tõstaks isegi probleemi lasteaias käimisel, kuid aiapidu ämma juures on vist liig?
Ametisõidukite kasutamise kotroll on sihipärane. Kui teate konkreetseid juhtumeid, siis ootab sisekontroll selle kohta teavet.
Mattis Jalgrattur
Mida ette võtta nende autojuhtidega, kes pargivad oma liiklusvahendi jalgrattateele (näiteks Tallinnas Vabaduse puiesteel Side tn. ristmiku juures söögiputka ees) nii, et mööda kuidagi ei saa?
Parkimisprobleemid on Tallinna linnas Liikluskorralduskeskuse kompetents. Politsei sekkub, kui liiklus on ohtlik või võimatu. Muidu vist seisaksime ühe või teise putka juures ja ajaks autosid minema.
ekas
Konreetne juhtum: politsei seisab autoga ja teeb mõõtmist ca 100 m peale 70KM/h piirangu lõppu. Politsei väide, et sõitsin enne kiiruse piirangu lõppu 90 km/h ja tehakse protokoll. Mulle tundub, et mõõdeti peale märki. Kuidas liikleja saab ennast sellises situatsioonis kaitsta politsei omavoli eest?
Igal konkreetsel juhul teeb politseiametni otsuse, vahel kohapeal, vahel hiljem komissar. Kui otsusega rahul ei ole, siis tuleb pöörduda selle vaidlustamiseks kohtusse. Kohavalikul politsienik arvestab asjaoluga, et oleks välistatud sellised vaidlused, mõned kiirusemõõtjad fikseerivad ka kauguse, kui kaugel on kiirus fikseeritud. Teadmiseks niipalju, et kiiruselt on 90 km/h on juhi reageerimis- ja pidurdusteekond kuiva asfalti korral vähemalt 70 m (avariiline pidurdamine ning rattad blokkis), märjal asfaltil juba üle 100 m. Kuidas lugupeetud küsijal õnnetus kohe peale kiirusepiirangu lõppu paarikümne meetriga saavutada kiiruse 90 km/h ning siis see ka uuesti maha võtta. Nende lähteandmetega küll ei ole võimalik kuritarvitust isegi teoreetiliselt mitte tõestada.
FSB
Tere.
Otsene küsimus. Mida tunneb juhtivinspektor Sirk hinges ning mida võtab ette nähes mõnda oma alluvat sõitmas tuliuue masinaga, mida ilmselgelt kuupalgaga ei soeta või kuuldes jutte sellest, kuidas mõned tema alluvad maju ehitavad?
Kas poleks lõpuks aeg öelda konkreetne EI neile lõpututele tegelastele, kes oma tuttava-tuttava materjalidega komissaride jutul käivad ja kergemat karistust lunivad? Aitähh vastuste eest.
Kui minu alluv sõidab väga uue autoga, siis küsin, kuidas see on õnnestunud. Kõrvutan tema jutu tegeliku olukorraga ning kui hinge jääb kahtlus, siis edastan info sisekontrollile. Maju ehitavaid alluvaid ei tea endal olevat. Iga politseinik esitab kord aastas majanduslike huvide deklaratsiooni ning neidki kontrollitakse.
Tuttava tuttava materjalidega enam ei käidagi komissaride jutule, juba päris mitu aastat. Vähemalt Tallinnas mitte. Kergemat karistust lunitakse ikka, aga see ei tähenda, et seda ka saadakse. Ka üldine karistuspoliitika on niigi muutunud leebemaks.
Märt S.
1. Kuidas saab ja kuhu peab tegema ettepanekuid liiklussõlmede liikluskorralduse muutmiseks?
2. Põõsas piilumise asemel on otstarbekas sõita kas tunnusmärkidega või -märkideta autodes ühtses liiklusvoolus ning KÕRVALDAtA sealt ilmselt tossavaid ja muidu tehniliselt mittekorras sõidukeid. Miks seda ei tehta?
3. KUidas on plaanitud jalakäiad panna täitma liikluseeskirju?
4. Kuidas on plaanitud jalgratturid panna täitma LE-d, st kui jalgrattur on sõiduteel koos autodega, siis kehtib ka tema jaoks ristmikul punane tuli jne?
5. Millal muudetakse kohustuslikuks suunatule näitamine enne iga manöövrit ning eriti enne ühtsest liiklusvoolust lahkumise korral enne pidurdamist?
1. liikluskorralduse eest vastutab kohalik omavalitsus. Tallinnas Säästva Arengu ja planeerimise amet (SAPA).
2. Sõidetakse väga palju ka liiklusvoolus, kuid just seda Te ilmselt tähele ei pane. Just seetõttu, et olete ilmselt ise korralik liikleja.
3. Jalakäijate poolt liiklusnõuete täitmisele pööratakse üha suuremat tähelepanu. Ühest küljest kampaaniad, teisest küljest järelevalve - Tallinnas avastatud liiklusnõuete rikkujatest on 7% jalakäijad.
4. Jalgratturile pöörab liikluspolitseinik tähelepanu alati ning rikkumisele reageerib. Punase tule korral saab ka jalgrattur karistada. Tunnistan, et näen ka ise tihti sellist olukord, kus jalgrattur sõidab puanse tule ajal ristmikule või ülekäigurajale. Möödunud aastal juhtus seetõttu ka üks raske liiklusõnnetus Tallinnas, kus jalgrattur ja jalakija said raskelt vigastada. Seevastu suunata järelevalvet just jalgratturite poolt punase tule eiramisele ei ole otstarbekas.
5. Suunatule näitamine on kohustuslik ning politsei pöörab sellele tähelepanu. Paraku suunatuld näidatakse, kui politseiautot nähakse.
romulus
Kas Eestis tohib auto kapotile kinnitada härja pealuud? Nagu Ameerika filmis, noh...
Ei tohi. Küsimus tehnonõuete valdkonda kuuluv ning kõige kompetentsem vastus tuleb ARK-st
jansa2
Tere.
Sõidan kitsal maanteel libedal talvel 90km/h. Minu taha koguneb viis/kuus autot. Kas pean peatuma ja autode kolonni mööda laskma, või võin jätakta rahulikult sõitu?
Kui kiirus on tõepoolest selline, siis juriidiliselt käitud korrektselt. Samas ei ole mõtet oodata, kuni hakatakse tegema ohtlikke manöövreid ning pigem lasta need närvilised kiirustajad mööda kui sundida neid veel ohtlikumaid rikkumisi toime panna. Hoia ennast ja teisi, isegi, kui Sul on õigus.
Mina isiklikult laseksin selle kolonni pigem mööda, kui hoiaksin neid enda järel.
speed
1.Kas politsei võtab midagi ette olukorras kus autojuhid sõidavad ristmikule ja panevad selle kinni (juba ristmikule sõites on näha, et ees autod seisavad), sest ees on ummik. peaaegu iga reede 17-18 vahel võib sellist olukorda näha Tartu mnt.- Peterburi mnt. ristmikul.
2.Miks ei võiks näit. Järvevana teel aeglasemad autod sõita esimeses reas, vaid peavad tingimata teises reas ja mõne aegalase autoga kõrvuti sõitma?
(Seda esineb muuseas suhteliselt sageli)
1. Politsei reageerib, kuid see reageerimine saab olla vaid siis, kui auto juba ära on sõitnud ristmikult. Muidud tekitaksime veel suurema segaduse.
2. Minu arvates võiksid ka aeglasemad autod sõita esimeses reas. Ise kasutan põhimõtteliselt esimest rida ning isegi asulas sõidan teise ritta vaid eesliikujast möödumiseks või enne vasakpööret. Seda soovitan ka tesitele, kuid keelatud ei ole asulas sõita teises sõidureas.
sainctus
Miks politsei nõuab liiklustrahve kaks korda.Esimese maksin kohe Rahumäe teel ühispanga kassasse ja nüüd aasta hiljem nõudis selle sama trahvi mult sisse kohtutäitur (kuna maksin selle otse panka siis aasta hiljem ei saanud ka panga arhiivist selgust). Ühe trahvi leidis lõpuks politsei peale seda kui kohtutäitur ise helistas ja esialgu mult ikka selle trahvi sisse(kaks kuud hiljem, et jah see on makstud) kas teil puudub raamatupidaja? Mida teha? Lisaks on mul veel neli tuttavat samalaadse probleemiga kokku puutunud.
Kui selline juhtum on tõepoolest juhtunud, siis minu sügavad vabandused. Oleme veel arenev organisatsioon ning 100% kindlat süsteemi trahvide tasumise kohta kontrrollimise kohta alles juurutamas. Ja õiglane on kriitika, et suured firmad saavad hakkama, kuid politsie mitte. Õnneks on selliseid juhtumeid üha vähem. Palun kõigilt inimestelt mõistmist ning püüame sellistele probleemidele leida kahepoolselt võimalikult meeldiva lahenduse.
Soovitan hoida kõik rahatrahvi tasumist tõendavad dokumendid alles. Seaduski näeb ette, et rahatrahvi tasumise tõendav dokumenttuleb alles hoida ning nõudmisel esitada. Politsei juurutas küll sellest aastast viitenumbrite süsteemi ning ei tohiks enam sellist olukord tekkida. Ilma viitenumbrita ei saagi trahvi enam maksta. Vähemalt Tallinna Liikluspolitsei saadab küll igale rikkujale enne trahvi sundtäitmisele pööramist meeldetuletuse.
Maksumaksja
Miks ei karista politsei hea nähtavuse korral tagumiste udutulede kasutajaid?
Karistab küll.
Peeter O.
Mida saaks ette võtta autojuhtidega, kes sõidavad vasakpoolsetel (teine, kolmas) sõiduradadel, kui parempoolsed on tühjad või seal sõidetakse sama kiirusega. Seega jäädakse taganttulijatele jalgu ja tekitatakse ummikuid ja pikki järjekordi (näit. Pirita teel). Kunagi oli LE punkt, mis tegi selle autojuhtidele kohustuslikuks...kas seda ei saaks taastada?
Kehtiv LE nõuab parempoolsel rajal liikumist vaid asulavälisel teel.
Mingil põhjusel ei kohta mina küll liikluses massiliselt selliseid juhte. Tasub vaadata rohkem oma spidomeetrit - ehk ei ole asi selles, et teised sõidavad aeglasemalt, vaid selles, et endal suurem kiirus kui lubatud. Ja kuni 20 km/h üle lubatud sõitmine ei ole normaalne ja tavapärane, seda ei maksa endale käitumismalliks võtta
mati käib jala ja sõid
1.Miks politsei ei tee midagi selle vastu, et autosid pargitakse kõnniteele (kui sellekohane lubav liiklusmärk/märgistus puudub)
2. Mida on politsei teinud selleks, et Tallinna ülekäiguradade kohal kõnnitee äärekivid ei oleks ehitatud teetasapinnas sõiduauto laiuselt, vaid ainult lapsevankri laiuselt? (n.Tallinna Linnakohtu esine,kus ülekäigurada kasutavad teelesõiduks ka vilkurita politseiautod)
3. Mis moodi liiklupolitsei saab mõjutada kohaliku omavalitsuse teede ja tänavate planeerimist ja parkimiskorraldust?
4. Kui sõiduauto sõidab otsa jalgratturile Pirita teel, kas tekib üldse küsimust, et autojuht jääb süüdi? (Pirita teega paralleelselt kulgeb märgistatud jälgrattatee)
Tänan
1. Politsei sekkub parkimisprobleemi, kui pargitud auto onm ohtlik. Muul juhul tegeleb kohalik omavalitsus
2. Ettepanek on hea ning edastame selle kindlasti ka Tallinna Linnavalitsusele. Politsei äärekivisid ei paigalda ning ei saa nõuda ka nende ümberpaigutamist.
3. Kohaliku omavalitsuse mõjutamise ainus viis on teha ettepanekuid. Kui võtavad arvesse, siis võtavad, kui ei, siis ei saa ka suurt midagi teha.
4. Liikluses on kõik õigused ja kohustused vastatikused. Ette kindlaks määratud malle ei ole kunagi. Kui autojuhil on võimalus ära hoida õnnetust, siis peab ta seda tegema hoolimata sellest, et tema ei ole süüdi sellise situatsiooni põhjustamises. Ka vales kohas sõiduteed ületavale jalakäijale tuleb otsasõitu vältida, kui selleks vähimgi võimalus on.
Einar Kootikum
Ise olen kohanud erinevates riikides erinevat suhtlemist politseiga. Alates rangelt reglementeeritud ja napi suhtlemisega kuni selleni välja et taheti näidata kuidas auto esitules pirni vahetada. Eesti politseid tean kui kasinat suhtlejat.
On ka arengut mingis suunas ja milline on teie ettekujutus tulemusest?
Viimased paar astat on politsei prioriteetideks suhtlemiskultuuri parandamine ning viiakse ka läbi koolitusi. Julgen väita, et olukord on paranenud oluliselt.
Mix, 14:53 17.06.2002 Tagasi
Miks on osadel Tallinna ristmikel(näit:Mustamäe-Vilde)jäetud alles "Anna teed" märgid, kuid ära võetud "Peatee" märgid. Olukord on seda segasem, et Mustamäe tee on peaaegu kogu pikkuses peatee alles Vilde teelt tulijate ees on kohustus peatuda. Samas arvestavad Vilde teel liikujad märkide puudumisel ikkagi paremakäereegliga.
Triinu
Peatee märgi puudumine on olnud mujalgi segaduse tekitajaks, eriti siis, kui kõrvaltee anna-teed-märk on sellises asendis, et seda lihtsalt ei näe. Tõmbaks pisut tagasi, et vaadata, mis märk seal õieti on, aga taga on juba järgmine sõitja. Seisad ja ei taipa, miks kõrvalteelt tulija parema käe reeglit ei kasuta
terminid peatee ja kõrvaltee on üha rohkem minevikku jäävad. Asulates hoiab see paremini piirkiirustest kinni pidama. Ei ole olemas mitte ühtegi teist kolmnurkset liiklusmärki teravikuga allapoole ning kaheksanurkset märki kui "Anna teed" ja "Stopp". Selle järgi tunneb ära ka tagantküljest. Rohkem ettevaatust liikluses ja tähelepanelikkust. Ja üleüldse kasutatakse väiksema liiklusega tänavatel parema käe reeglit. Ka selleks, et hoida kiiruseid väiksemaid.
Termiit
See, et liikluskultuur igavestele jahimaadele läinud on, teame kõik. Jalakäijad kõnnivad rahumeeli sõiduteel (Lastekodu tänav Keskturu ees), autod sõidavad ühesuunalisel teel vastassuunas (Lastekodu, Kunderi jt ühesuunalised tänavad) olen pidanud isegi umbes 10 autost koosneva rivi ühesuunalisel teel vastassuunas mööda laskma, et saaks ise jätkata sõitu õiges suunas (Lastekodu tn), maanteedel tohutud kihutamised eelkõige reede ja pühapäeva õhtuti. Kõik need tohutud liikluseeskirjade rikkumised, mida iga autojuht näeb, kui ta kasvõi ühe kilomeetri proovib Tallinna tänavatel sõita. Politseid ei ole tänaval näha. Tõsi, patrullid on tänaval, kuid isegi siis, kui auto tahab lapsevankrile otsa sõita, politsei on seal samas kõrval ja palud patrullilt, et karistage juhti - Politsei ei liiguta. Mida oleks Teil soovitada tavalisele autojuhile? kes tõesti on mõtet sellises kaoses järgida liikluseeskirja? Kuidas Teie arvates hakkavad liiklema need noored, kes alles istuvad autorooli, kui nad on viimased 10 aastat näinud, et selline ülbamine ei vii karistuseni? Kui väidate, et Politsei tegutseb, loob liikluskultuuri ja trahvib liiklejaid, siis milles on probleem? Kas karistused on liiga väikesed? Kas Politseil ei ole jõudu selle massiga võitlemiseks? Mida teha, et ellu jääda?
Jagan teie muret. Politseinikke oleks ka minu arvates enam teedele järelevalvet teostama vaja, kuid seda ei saa mina enam mõjutada. See on poliitika.
Kutsun kõiki liiklejaid üles aitama kaasa ise liiklusturvalisuse tõstmisele. Igaüks meist aitab kaasa liiklusohutusele, kui täidab ise korralikult liiklusnõudeid. Annad teed, annad eeskuju.
T34
1. Situatsioon: auto pöörab peateelt kõrvalteele (või majade vahele või parklasse vms.). Juht peab läbi laskma kõnniteel liikunud jalakäijad, kes seda teed ületavad. Kas ta peab läbi laskma ka jalgratturi? Kes jääb süüdi, kui jalgrattur külje pealt sisse lendab (liikudes mitte sõiduteel, vaid kõnniteel)?
2. Kas mootorratturid tohivad sõita ridade vahel? Millised on sanktsioonid?
1. Jalgrattur ei tohi kõnniteel sõita ning üldjuhul sellises situatsioonis vastutab liiklusõnnetuse põhjustamise eest jalgrattur
2. Mootorrattur on ka sõidukijuht ning ridade vahel sõita ei tohi. Samas kui ta mahub auto kõrvale samasse sõiduritta, siis ei ole keelatud liikuda ühes reas ka kõrvuti. Selline vänderdamine üle sõiduridasid eraldava joone foori ees ei ole loomulikult lubatud.
Ise ka jala käia.
Kunas hakkab politsei karistama jalakäiaid (nende seas enamus muideks pensionärid), kes eiravad ülekäigurajal jalakäijate punast foorituld. /Saaksite oma trahvinormid imekähku täidetud/
Trahvinorme ei ole. Selline jalakäija saab karistada (või vähemalt viiakse temaga läbi vestlus), kui politseinik seda näeb. Samas aga on politseinikud sellistel juhtudel peaaegu alati väga ebameeldivas olukorras. Sõimatakse läbi nii rikkuja kui möödujate poolt, et kas muuga enam tegeleda ei ole või. Ning samal ajal ei tegeleda ka teiste samas kohas valesti teed ületavate jalakäijatega. Jalakäijate liiklusnõuete rikkumisi on Tallinna Liikluspolitsei avastatud rikkujate koguarvust 7%.
1 mees
Tervist,
Mul on kohe mitu-mitu küsimust.
1. Kui kaugelt peab maanteel liigeldes olema politseipatrull näha? Olen tavaliselt suht korralik liikleja ja ei karda, et kuskil kiirust mõõdetakse, kuid tundub ebaaus, et ma näen menti alles siis, kui temaga kohakuti olen, ning tema on end üleni põõsastesse varjunud. Viimasel ajal on tekkinud ka mootorratturmendid, kes on veel väiksemad kui automendid ja mahuvad eriti hästi tihedasse võsasse, et sealt kiirust mõõta.
2. Miks ei ole liikluspolitsei patrulle sellistes kohtades, kus on üldtuntud fakt, et kiirust ületatakse? Näiteks Tallinna Lastehaigla eest läbi jooksval tänaval - autojuhid tulevad retke teelt ja keeravad sinna sisse, et otset teha, ning lendlevad seal 50-60 kiirusega, ehkki seal on ÕUEALA märk ja sellest märgist on eelkõige teadlikud jalakäijad, kes kasutavad õigusega liiklemiseks sõiduteed. Seal võiks ju permanentne patrull väljas olla?!
3. Mida te ise arvate sellisest tegevusest nagu seda on pindamine? Autojuhi ja inimesena siis, jättes kõrvale nutulaulu sellest, et see on kõige odavam viis teid parandada.
4. Juhindudes järgnevast väitest: "võrreldes 10 aasta taguste aegadega on Eesti teedel liiklevad autod palju uuemad ja paremad ning vastupidavamad", vastakse küsimusele: miks me sõidame endiselt mööda maanteid vanaaegsete kiirusepiirangute järgi? Vanemate Vene sõidukitega oli tõesti nii, et väga kiirelt kurvi minna ei saanud, sest siis hüples auto välja. Tänapäevased autod on aga kõvasti muutunud ja väiksemasse kurvi 130ga minna ei ole probleem. Miks ei võiks meie maanteedel suviti korralikel teelõikudel (neid muide nii vähe ei olegi) olla kiirusepiirang näiteks 130? Need, kelle autod lubavad nii kiiresti võita, võiksid seda ka saada, ning need, kelle omad ei luba, peavad valima sõidukiiruse vastavalt teeoludele ja sõidukile. See oleks suur vastutulek tohutule enamusele autojuhtidest, kel on korralikud autod istumise all.
5. Milline on teie prognoos: millal ilmuvad Eestisse õiged kiirteed? Praegu annaks nagu Tallinn-Narva maantee osa linnast valgejõeni selle isegi välja, aga vaja oleks ehtsat kiirteed, seda, kus poleks tagasipöördeid ja kus jalakäijad liigelda ei tohi. Seal saaks kiirusepiirangut veelgi tõsta, tee on seal korralik ja kogu aeg sirge, seal võiks kasutada isegi saksamaa mudelit "soovitav kiirus 130".
Rohkem küsimusi hetkel ei meenu, oleksin väga tänulik nendegi vastuste eest.
1. Politseipatrull ei peagi olema alati näha.
2. Tallina LAstehaigla ees tehakse tööd küll. Enamasti kurdetakse, et on valesti pargitud autod, kuid kui politsei kohale tuleb, selgub, et enamus on haigla töötajate sõidukid. Kiirus on seal nüüd piiartud ka nn lamavate politseinikega ning selleist massilist läbikihutamist enam tegelikult ei toimugi.
3. Minu haridustase ei võimalda selle küsimusele vastata. Usun, et teehoiuga tegelevad ka inimesed, kes on kogemused ja teadmised ning usun nende töö mõistupärasusse.
4. Olen ka varem seda arvamust avaldanud. Ohtlik ei ole mitte niivõrd suur kiirus iseenesest, vaid kiiruste vahe. KIndlasti on ka autosid, millega saaks sõita üsna ohutult veelgi suurematel kiirustel. Kõik seda aga teha ei saa ning praegused kiirusepiirangud on just optimaalsed. Küsige endalt, miks ei ole väga heade sõidukitega Lääne-Euroopa ja Põhjamaad tõstnud piirkiiruseid üles (va mitmerealised kiirteed). Mille poolest Eesti autod paremad on?
5. Küsimusel vastab Maanteeamet, politseinikud teid ei ehita. Kõik sõltub riigi rahakotist.
Urr
Taas küsimus jalgrattateele pargitud autost - Ranna tee Viimsi Statoili tankla suunal, täpselt kurvi keskel pargib süstemaatiliselt hõbedane "Focus" 991 VWX uksel logo Nycomed. Jätab jalgrattatee vabaks auto ja aia vahel ca 60-70 cm, tankla poolt mäest laskudes ei näe enne vahetult autoni jõudmist, kas kedagi jalgrattateel vastassuunas tulemas on, jalgrattatee pidurdamiseks puhastamata ja suht. liivane. Nädal tagasi õnnestus läbi lipsata napilt naisterahva eest, kellel lapsevanker lükata ja üks laps veel käekõrval. Mida teha, kellele teatada, kui juht ise aru ei saa, et ta süstemaatiliselt taolisesse kohta parkides teadlikult liiklusohtliku olukorra tekitab?
Urr
No näe, tahtsin ühe laksuga kahele porikärbsele pihta saada, aga päriselt ei õnnestunud.. nimelt see Ranna tee 36 maja ette rattatee kurvi kõige magusamasse kohta ankrusse pandud hõbedane Nycomed-"fooks" on numbriga 968 AOZ.. 991 VWX on hoopis tumehall Passat, ankrus Nafta tänava kõnnitee/jalgrattatee 12 maja nurga juures ninaga Pirita poole. Auto ja maja vahet umbes ukse laius, tumedate tagaklaaside tõttu pole näha, kas autos kedagi sees, ja seetõttu mööda sõites alati oht, et seesolev idioot parajasti siis ukse lahti sirutab, kui keegi rattal või uiskudel auto ja maja vahelt läbi sõidab (selliseid asju jalgrattateedele pargitud autodega paraku aeg-ajalt juhtub). Auto taguots majanurgaga ühel joonel ja maja sissepääs nurga taga - alati jääb oht, et majast väljuja paha aimamata selles kitsas vahes otse ratta ette astub. Ja kui vennike pole jõudnud oma autot sinna ankurdada, on kohe samal kohal tumeroheline Audi 405 TLP, nii et koht tühjalt seal ei seisa! (ega nood pole muidugi ainukesed, aga nad on oma koha peal PIDEVALT, vähemalt viiel õhtul seitsmest nädalas)
Et mida liikluspolitseinikuna ütlete, on jalgrattateedele parkimine igati normaalne nähtus ja sellega leppida tuleb nagu aukudega asfaldis või on kusagil mingi instants, kes taolistele tahtlikult ohtlikke olukordi oma mugavusest tekitajale saaks hoiatuse teha, et ta valesti teeb ja järgmisel taolisel korral tema auto mõnda vähem-ohtlikku kohta võidakse eskortida?
Tegeleme küsimusega individuaalselt ja võtame ühendust auto kasutajaga.
speed
Kes peab korrale kutsuma autojuhte kes pargivad näit. poe ukse ette või siis parklas min. kahe auto koha peale (diagonaali üle valge joone)
Parkimsiprobleemidega tegeleb kohalik omavalitsus.
Karu
1. Millal muutuvad avariitalituse politseinikud nii asjatundlikeks, et oskavad avariisse sattunud juhile nõu anda? Nt. kindlustuse - kohustuslik versus kasko - osas? (Minu kogemusel veel ei oska.)
2. Milla peavad ka jalakäijad liikluseeskirju järgima hakkama? Selleks poleks palju vaja - mõned politseisaated, kus näidatakse valesti teed ületava jalakäija trahvimist.
3. Kui palju peab liiklusõnnetuse ja autojuhile varalise kahju tekitanud jalakäija tekkinud kaju eest vastutama? Kui suures osas hüvitama? (kindlustus ju ei hüvita...). Kui palju inimesed, kes liikulsohtlikke olukordi põhjustavad, sellest teadlikud on? Ehk oleks süüdimatute jalakäijate informeerimine hilisemast liikluskahjude korvamise kohustusest ka kasvatusliku mõjuga??
4. Millal saab autojuht teel aukude jälgimise asemel liikulse jälgimisega tegelema hakata?
1. Avariitalituses on parasjagu üks vaba töökoht, ootan, et võtaksite ühendust ning tõstaksite avariiatlituse töö kvaliteeti. Püüame omalt poolt, aga alati on kuhugi areneda. Minu telefon 6125644.
2. Mina olen ise korduvalt seda teemat politsei- ja liiklussaadetes puudutanud. Iga nädal ei ole see enam nii värske. Samuti kajastab neid probleeme ka muu press.
3. Iga inimene vastutab täies mahus enda poolt tekitatud kahju eest. Paraku ei ole jalakäijad kindlustatud ning seetõttu nende käest kahjude väljanõudmine juba vastastikusel kokkuleppel või läbi tsiviilkohtu võib osutuda aeganõudvaks protsessiks. Aga seaduseid ei tee politsei.
4. Siis kui augud ära remonditakse. Küsimus valele adressaadile.
juhan
Liiklemine on muutunud väga ohtlikuks ja autojuhtide liiklusdistsipliin langenud nii madalale,et me oleme võrreldavad juba praegu halvemate näidetega liiklusest mõnes lõuna Aasia riigis.Kui see korra eiramine on muutunud massiliseks,trendiks (pea aegu nagu praegu),siis seda pöörata enam ei õnnestu.Liikluspolitsei töös on suured puudujäägid.
Kiiruse ületamine (ja suurtes piirides) on muutunud massiliseks.Näiteks kui sõita mööda Järvevana või Pirita teed 80 km/h (mis niigi ületab lubatud kiirust),siis vähemalt pooled sõidavad minust mööda ja hulganisti on selliseid karistamatuse tundega liiklushuligaane,kes sõidavad minust mööda kuni 50 km tunnikiirusega.Või näiteks punase tulega ristmikule sõit on massiline.Kui ma jään kollase tulega ristmiku ette seisma,siis on palju tulnud ette,et keegi veel minu tagant tuleb,teeb ohtliku manöövri ja kihutab punase tulega üle ristmiku.Suunatulede mittenäitamine on massiline.
Politseid ei ole kusagil.
Mida Te ütlete veel nendele seadusekuulekatele liiklejatele,keda tegelikult alavääristatakse juba? Kas minna trendiga kaasa? Võib olla muuta liikluseeskirju,piirkiirusi,et kõik oleks võrdsed?
KONKREETNE ETTEPANEK:kodanikku ja maksumaksjat huvitab politseitöö tulemus.Seaduserikkujaid tuleb avastada ja karistada kõikide selleks määratud vahenditega.Lõpetada see varem väga levinud tegutsemisviis-nn.pokazuha! Näiteks täielikult mõttetu ja raha kuritarvitamine on mõõta magistraali ääres avalikult kiirust,sest enamus kihutajaid märkab seda.Samuti teate ka ise,et vastutulevad sõidukid annavad märku,rikkamad kurjategijad kasutavad radariavastajaid jne.Kiirust tuleb reeglina maksimaalse tulemuse saamiseks mõõta VARJATULT.Mitte alluda nende praeguse halva trendi tekitajate survele nn."politsei avalikust tegutsemisest,politsei olgu kõigile nähtav".Seaduserikkujate avastamine seaduserikkujate endi soovil-ABSURD!Seadusekuulekaid see probleem ei puuduta.
Võtta politsei ridadesse tööle taibukaid inimesi ja vallandada need,kes tegelevad enda näitamise-pokazuhaga.
liikleja
Juhan, mulle tundub, et olete politsei funktsioonist natuke valesti aru saanud. Politsei asi on eelkõige liiklust KORRALDADA, mitte iga hinna eest KARISTADA! Üks avalikult keset Peterburi maanteed seisev mõlemas suunas HÄSTI NÄHTAV politseiauto kärbib oluliselt mõlemal suunal liiklejate sõidukiirust + veel need, kellele tulesid vilgutatakse. Tulemusena on kiiruspiirangu rikkujaid oluliselt vähem kui "põõsast mõõtes" ning üksikuid karistades. Mis ju ongi TEGELIK EESMÄRK või siis politseitöö tulemus. Trahviraha laekub loomulikult vähem...
Veel -- psühholoogiliselt teadmine, et võib-olla kusagilt putka tagant mõõdetakse, ei vähenda oluliselt paljude juhtide poolt kiiruse ületamist. Nähtav politseiauto teeb seda hoopis rohkem.
Jagan Teie muret. Eelmine vastaja on tegelikult probleemi olemuse ka hästi välja toonud. Eesmärk ei ole tõesti mitte rikkujate tabamine, vaid eelkõige rikkumiste vähendamine. Üks tee on selleks avalik järelevalve, kus politseinikud on kaugele näha ja autojuhid ennetavad rikkumisis, teine võimalus on varjatud järelevalve. See tekitab olukorra, kus liikleja ka politseinikku mitte nähes otsustab mitte rikkuda kehtestatud norme. Püüame tasakaalustada neid liiklusjärelevalve vorme.
Sigaloom
Tere!
Olles igapäevane autosõitja Tallinna linnas, tundub, et liikluspolitsei tegeleb kohati nagu valede asjadega. Istutakse "föönidega" põõsas ja peeditakse neid, kelle liikumiskiirus on veidi suurem lubatust. Samas jäävad aga need, kelle sõit on tõeliselt ohtlik, tähelepanu alt välja. Tahan väita, et liiklusnahaalsus (jõhker sõelumine, fooride ja liiklusmärkide eiramine jne) on palju ohtlikum ja nakkavam kui kerge ülekiirus. Samas kirutakse autojuhte, et ei anta teed. Mida aga teevad jalakäijad. Suvalises kohas minnakse üle tee ja ka siis ollakse piisavalt ülbed. Kas politsei ei peaks ka neid inimesi pitsitama? Kas liikluspolitsei ei arva, et üldjuhul mõjub trahvi asemel hästi ka noomitus?
Ei istu ainult pöösas politsei. Liiklusjärelevalve on tasakaalustatud. See, et märkate vaid kiirust mõõtvaid politseinikke, on ilmselt tingitud Teie liiklemisharjumustest. Tihedamas liikluses ning ülekäiguradade juures lihtsalt on politseinik raskemini märgatava. Samuti tahan Teile öelda, et igal politseinikul ei ole kiirusemõõtja käe küljes kinni ning iga tee ääres olev politseinik ei mõõda kindlasti kiirust.
Trahvide asemel on politsei üha rohkem hakanud kohaldama hoiatusi, selleks on allakirjutanu omalt andnud panuse ning töötanud välja blanketi ka kirjalike hoiatuste kohaldamiseks.
pärna 5
Mind peeti kinni Järvevana teel kui sõitsin 88km/h lubatud 70 asemel. Inspektor piirdus hoiatusega - jalgrattaraamiga numbrimärgi varjamise eest! Olin meeldivalt üllatunud trahvi mittesaamise üle ja ka segaduses. Kas see ongi uus poliitika, millega karistatakse eelkõige üle 20km/h rikkujaid?
Mitte et ma pahane oleks, vastupidi, LP maine minu silmis tõusis, aga selline formaalne hoiatus?!
Politseiniku tegevus oli järelikult Teie puhul läinud täkkesse. Paljudel juhtudel aitabki vaid politseiniku poolt tehtav hoiatus, kuid alati ei saa politseinik seda kohe kohapeal tuvastada. Kui Teile mõjus hoiatus positiivselt ning hoidute edaspidi rikkumistest, siis on riik saanud palju suurema kasu, kui Teile trahvi määrates.
Samas teadke, et ka sellised hoiatused jäävad politsei andmebaasi ning järgmine kord ei pruugi politseinik enam nii mõistev olla.
lugeja
Kui liiklusõnnetuse kohal liikluspolitsei küll käib, aga lõ-d ei vormista ja juhid kirjutavad alla teade liiklusõnnetusest, kus süüdlane kirjutab,et on vastutav liikluskahju tekitamise eest, hiljem aga kindlustuses allakirjutanu loobub oma süü tunnistamisest - kas liikluspolitsei vormistab hiljem dokumendid?
Kui inimesed viga ei saanud ning kohapeal on süüküsimus selge, siis politsei liiklusõnnetust ka hiljem menetlusse ei võta. Vaidlused lahendatakse hiljem kindlustusseltsis ning Liikluskindlustuse Vahekohtus.
Kui oleme kohapeal käinud, siis vähemalt Tallinnas säilitame sündmuskohal tehtud fotod.
LORD
PROBLEEM;KAUPANDUS KESKUSTE JUURES ASUVATES PARKLATES TOIMUV-KES KONTROLLIB PARKIMIST S.T. PARGITAKSE KUIDAS JUHTUB JA KASTID ON LOLLIDELE!!
TÄNAVATEL PARKIMINE KASTIDESSE JÄLLEGI.OLEN ISE SÕIDU ÕPETAJA JA ÕPILASED KÜSIVAD SÕIDU TUNNIS JA KA NÄITAVAD ETTE-MIKS NEMAD VÕIVAD JA MEIE PEAME HIGISTAMA PARKIMISE ÕPPIMISEGA!!!!!!!!!!!
Õppida tulebki õigesti liiklema. Ning liigelda tuleb õigesti. Kui kool ei õpeta ning vanemad ka eeskujuks halvad ees, siis ei saa teisedki enam suurt kaasa aidata.
Ühe inimese poolt rikkumine ei tähenda, et see oleks õigustuseks teisele rikkumiseks. Igaühel on võimalus muuta liiklus turvalisemaks järgides ise liiklusnõudeid mitte nakatudes halvast eeskujust. Kirumise asemel täida ise liiklusnõudeid ning tasapisi läheb ka üldine olukord paremaks.
janar
Millal hakatakse karistama juhte selle eest, et nad viimasel sõidurajal põhjendamatult aeglase sõiduga tagant tulevaid juhte segavad ?
(ja palun mitte vastata, et jõudumööda teete seda, kuna mina pole küll kuulnud, et keegi oleks kunagi trahvi saanud selle eest, et viimasel sõidurajal 20km/h lubatust aeglasemalt sõites liiklust takistab). Probleem on eriti terav näiteks Paldiski maanteel tipptunnil Õismäelt linna poole sõites, kuna 60ga teisel rajal sõitvate juhtide tõttu jõuab kogu nende poolt pidurdatav kolonn Merimetsa haigla juures täpselt punase tule taha, samas kui 70-75ga sõites jõuaks rohelise lainega üle.
Sellele küsimusele on vastused juba ka eelnevalt antud. Praktika näitab, et Paldiski maanteel sõidetakse mitte kolonnis 50-60km/h, vaid millegipärast ikka 80-90 km/h.
Martin
Liiklusohutus ei olene mitte ainult sõiduki kiirusest vaid ka paljudest teistest kompomentidest nagu näiteks koolimaja lähedus, nähtavus etc. Sageli mõõdab politsei kiirust kohtades, kus võimalus kiirust ületada on suur, kuid koht iseenesest vähe liiklusohtlik. Näiteks Pärnu mnt endise Järve kaubamaja ees. Seal on mõlemas suunas 3 rida. Kui seal luurata juhtide järele, kes languse peal pisut kiirust ületavad, siis tundub mulle see rohkem soovina karistust määrata, kui liiklusohutuse suurendamisena. Küsimus oleks, et kas TLP arvates distsiplineerib juhtide karistamine sellisel teelõigul juhte ka liikluses üldisemalt või lähtub politsei mõnest muust põhimõttest, et sellise asjaga siiski tegeletakse? Aitäh.
Võtame töö planeerimisel selle arvesse. Pärnu mnt on muuseas toimunud ka mitmeid väga raskeid liiklusõnnetusi ning just kiiruset tõttu. Selles kohas on ka mitu ülekäigurada ja suuri objekte, mille juures toimub intensiivne liiklus. Järelevalvet jätkame seal siiski, kuid jälgime enam töö planeerimisel selle teostamise aega.
Sass
Tere.
Tahan lihtsalt kiitust avaldada hr. Sirkile, kes on nii julge, et ka avalikuse ees politsei tööst räägib. Üks suurimaid liikluspolitsei madala maine põhjusi ilmselt inimeste teadmatus politseitöö üksikasjadest ja probleemidest. Samas vaadates suurt hulka küsimusi hr Sirk'ile vajadus sellise asja järele on olemas. Siiani Eesti peale ainult 3 meest, kes vahel liikluspolitsei töö kohta sõna võttavad: Vane, Sirk ja Koemets. Jääb ainult loota, et vähemasti iga prefektuuri liiklusjärelvalves selline inimene oleks, kes oleks võimeline mõne juhtumi üksikasju ka avalikusele seletama.
Tänan kiitusavalduse eest. Liiklusjärelevalvega tegelevaid ning väga tublisid politseinikke on muidugi veel väga palju, kuid nende sattumine meediasse on lihtsalt harvem .
are
Millal hakkavad politseinikud või politsei autosid kasutavad juhid juhinduma liikluseeskirjadest ja eriti piirkiirusest? Kui ise ei täida LE, siis ei ole mingit õigust seda teistelt nõuda. Pole harvad juhud kus kihutatakse objektile ja siis asutakse teiste kiirust mõõtma. Ja kui on vaja väga kihutada, siis lülitage palun oma auto operatiivtuled tööle.
Väga kahetsusväärsed juhtumid. Konkreetsetest juhtumistest palun kindlasti informeerida. SEline käitumine on lubamatu ning selle vastu võitleme karmilt. Üldine kriitika aga tekitab kahjuks vaid ebameeldivaid emotsioone.
Marek Rannala
Tere. On ka paar teemat aga vastust ma ei oota. Pigem tegusid:)
See 4.veebruari õnnelik õnnetus. Minuni on jõudnud kuuldused, et roolis olnud "kangelasele" on nüüdseks vanemad ostnud bmw. Kommentaarid? Politsei võimalused midagi ette võtta?
Teise teemana huvitaks mind liiklusõnnetuste põhjuste ja asukohtade analüüs ja statistika. Maanteeameti ja politsei koostöö sel alal ja tulemused. Kui kaugele on jõutud?
Aitäh, jõudu ja loodetava mittekohtumiseni;)
4. veebruari liiklusõnnetuse osas lastele uue BMW ostmise kohta uurime järgi ja püüame selgitada vanematele sellise käitumise ohtlikkust. samas ei ole ka sülelapsel auto omamine keelatud.
Käesoleval aastal on Maanteeamet ning Tallinna ja Tartu Liikluspolitsei asunud liiklusõnnetusi ka karadistama tagasiulatuvalt aastast 1999. Reaalsete tulemusteni loodame jõuda sügisel ning hakata seda statistikat reaalselt kasutama.
Lynn
Milline on linna tánavatel sõitmiseks mootorratastel lubatud detsibellide piir praeguses seadusandluses? kas TLP on sel aastal pidanud kinni ja trahvinud lubatud detsibellide piire ületavaid mootorrattureid ja millised on need võimalikud trahvid? Aitáh!
TLP ei ole karistanud lubatuts suuremat müra tekitavaid sõidukite juhte, kuna puuduvad vastavad tehnilised vahendid. Mõttetu on ka moraali lugeda, sest see tekitab vaid negatiivsed emotsioone stiilis, et miks raiskate mu aega, kui asja ei ole.
Koostöös ARK-ga oleme püüdnud tehnonõuete kontrollile suuremat tähelepanu pöörata, kuid see sõltubki juba rohkem ARK võimalustest.
Trahv on 600 kuni 6000 krooni.
Kursaõde
"Naabrivalve" võimalikkusest liiklusjärelevalves:
näit Saksamaal on täiesti levinud, et kui juht rikub eeskirju, teevad pealtnägijad liikluspolitseile avalduse. Üks sakslasest tuttav jäi sel moel koguni lubadest ilma lühikeseks ajaks. Kuidas Eestis?
Lihtsalt tigedaks ajavalt palju ohtlikke situatsioone on tekkinud Tln-Tartu mnt nö kiirtee osal, kus kui teises reas nii 120-130-ga sõita mitmest autost mööda, otsustab mõni 1.reas 90-ga liiklev isik, kellele näit veoauto ette jääb, teist rida kontrollimata sellest mööda sõitma hakata, teisisõnu, mulle tuima näoga ette sõites!
Jõudu küsimustele vastamisel :)
Ka meil kirjutavad kodanikud naabrite ja teiste liiklejate peale avaldusi. Paraku ei taha nad hiljem tulla politseisse ning anda oma ütlusi. Ka kohtunikud ei taha hiljem uskuda selliseid nn pealekaebamis. Olen olnud silmtsi isegi sellise kohtunike seisukohaga, et politseiniku poolt õiguserikkumise pealtnägemine ei tähenda veel, et see ka toimus. Lihtsalt seatakse politseiniku usaldusväärsus kahtluse alla.
mix
Liikluses on liikluseeskirjade rikkujate hulk järsult kasvanud,miks ei tee liikluspolitsei vajalikul määral tööd? Seaduserikkujalt riigikassasse tulnud raha on väga efektiivne mitmel tasandil(rikkujate vähenemisega kasvab nii vajalik raha riigikassas).Iga hästi läbimõeldud patrulli töö teeks suurt kasu.Miks neid siis nii vähe on?Kas liikluspolitsei ei näe,et asi hakkab käest ära minema?
Tahaks isegi, et liiklusjärelevalve tööd tehtaks suuremas mahus, kuid paraku ei sõltu see enam minust. Praeguse politseistruktuuri juures ilmselt ei olegi võimalik rohkem teostada liiklusjärelevalvet, kuna on veel palju muidki olulisi ülesandeid politseil. Pean loomulikuks, et politseinikke oleks rohkem, aga ...
Meeldetuletuseks, et politseinike koondamised on ikka olnud sõltuvuses paljuski liikluspolitsei tööst. Kiiret sõitu armastav lepikson ei saalinud LPB patrulle teel Tallinnast Võrru ning ministriks saades otsustas selle tegevuse lõpetada. Mõisal kui politseitööd ja personalijuhtimis hästi tundvale inimesele ei mahtunud pähe, kuidas saavad politseinikud mingitel kõrvalistel teedel kiirust mõõta ja otsustas läbi viia koondamise.
Milliseid politseinikke aga koondatakse - kriminalaasju on vaja uurida, sealt ei saa inimesi ära võtta, arestimajasid valvata ning korrapidamistes valvel olla on samuti vaja, ka väljakutseid on vaja teenindada. Ainult liiklusjärelevave teostamine kui üks väheseid politseitöö ennetava suunaga funktsioone on kärpimist võimaldav. Ja nii pole see mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas. Kui kusagil koondatakse politseinike arvu, siis ikka liikluse arvelt.
padrun
Olen Teiega isiklikult korduvalt kokku puutunud ja pean Teid ideaalseks liikluspolitseinikuks(Mikkoviga ei anna võrreldagi), aga tunnistage üles: kindlasti olete ka ise teadlikult liikluseeskirja rikkunud, näiteks kergelt vindisena väikse sõidu ette võtnud?
Tänan kiituseavaduse eest.
Tunnistan ausalt, et minuli on ette tulnud juhtumeid, kus ettevaatamatusest ning vahel ka väikese riskiga olen vastuollu läinud liiklusnõuetega. Alkohol ja autorool aga ei kuulu kindlasti minu puhul kokku.
Mati
Hiljuti hakkasin parklast välja sõitma. Väljasõit ristus kõnniteega, mis oli ühtlasi jalgrattatee. Ootamatult tuiskas mu eest läbi rulluisutaja. Nähtavus tolles kohas oli piiratud. Olin tähelepanelik ja kiirus oli nii väike, et sain kohe pidama. Rulluisutaja-noorik saatis minu poole raevuka pilgu. Jalakäija teadagi liigub tunduvalt aeglasemalt. Siit küsimus - kas rulluisutaja ei peaks siiski hoogu maha võtma, kui ta läheneb kohale, kus kõnnitee/jalgrattatee ristub parklast välasõidu teega? On ju ka jalakäijatel kohustus veenduda tee ületamise ohutuses isegi siis, kui neil on eesõigus (nt. foorita ülekäigurajal).
Jalgrattateede tähistamine on kohustuslik ning autojuht saabki lähtuda vaid sellest märgistusest, mison olemas. Üldjuhul on siiski eesõigus reguleeritud ning väga paljudel ristmikel on enne ristmikku jalgrattatee lõpu märk. Iseasi, kas jalgratturid neid märke järgivad.
Igal situatsioonil liikluses on mitu poolt ning kõik liikluses osalejad peavad täitma üldist ohutuse tagamise nõuet. Ka jalakäija peab enne sõidutee ületamisele asumist veenduma, et see on ohutu ning et talle teed antakse. See tähendab andma autole võimaluse teda üle tee lasta.
Rulluisutaja on raske nähtus meie liikluses. Olles küll ise jalakäija õigustega, liigub tihti sõidukitest kiireminigi. Igal konkreetsel juhul antakse hinnang eraldi vastavalt toimunu tehioludele.
kristjan
Kas sinise põhja peale,valgete trükitähtedega kirjutatud asula nimi on liiklusmärk,mis lubab sõita 90 km/h kui ükski muu liiklusmärk aeglasemat liiklemist ei nõua?
Kiirust piirab 50km/h valgel põhjal linna tornidega märk. Sinisel põhjal oleva asule nimi osutab lihtsalt kohanimele ning ei kohutsa juhti sõitma 50 km/h. Küll aga peaks pöörama suuremat tähelepanu ümbritsevale liiklusele, kuna paik on asustatud ning liiklejaid võib olla rohkem.
2105
Üks tõsine küsimus, millele pole seni vastust leidnud. Kui on plaan ehitada VAZ 2105 sport- ja treeningsõitudeks, kas vastava märke olemasolul tehnilises passis võivad autol puududa esimene ja tagumine põrkeraud?
Valmistaja tehase poolt ettenähtud põrkerauad peavad liikluses osaledes olema autol küljes. Tehnonõuedeid puudutavates küsimustes annab ammendava vastuse ARK.
Aare
Tere.
Kas auto kärukonksu külge kinnitatava jalgrattahoidiku kasutamine on lubatud. Olen kuulnud et peavad olema lisatuled ja number, vastab see tõele? Kui suur on maksimaalne karistus sellise rikkumise eest(kui selle hoidikuga sõitmine ikka on rikkumine)
Tänan.
Jalgrattahoidikuid võib kasutada tingimusel, et ei ületata üldiseid sõiduki gabariite. Kõik tuled ja registreerimismärgid peavad olema endiselt nähtavad, kuid võib kasutada ka täiendavaid tulesid ja tõsta registreerimismärgi ümber nähtavasse kohta. Täpne vastus ARK-lt.
Kui tulseid ei ole näha, siis on karistus kuni 600 krooni. Kui tulede mittenähtav olemine toob kaasa liiklusohu, siis 600 kuni 6000 krooni või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Mitteloetava registreerimismärgiga sõiduk eest trahv kuni 3000 krooni.
Ants
Tere. Minu küsimus puudutab parkimise järelvalvet Tallinna tasulises parkimise tsoonis. Objektiks on need autod, mis on pargitud kõnniteele nii, et jalakäijale ei jää ettenähtud liikumise ruumi.
Linn ütleb, et see on politsei ülesanne, politsei ütleb, et linn korraldab ja teostab parkimise järelvalvet ise.
Asja tegi segaseks linna uue politseiperfekti avalik esinemine televisioonis, kus ta ütles, politsei tööd segavad need linnakodanikud, kes helistavad politsisse valeti pargitud autode küsimuses. Politseil ei olevat raha autode äravedu tellida ja seda tehakse ainult helistaja kulul.
Kuidas sellest tuleks aru saada. Kas see on politsei poolne haldussuutmatuse tunnistus?
Probleemiasetus on õige. Politsei suunab oma ressursid sinna, kus see on tõesti vajalik ning teised institutsioonid sellega ei tegele. Parkimisküsimused on kohaliku omavalitsuse pädevus ning ka politsei pikajalise arengukava kohaselt (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt) ei tegele politsei süvendatult probleemidega, mis on teiste ametkondade pädevuses.
Tunnistan politsie suutmatust tegeleda valesti pargitud autode probleemidega ning viskan kivi ka meie juhtivate inimeste kapsaaeda, kes vaatamata korduvatele tähelepanu juhtimistele endiselt sallivad olukorda, kus valesti pargitud auto äravedamise eest maksab riik ise mitte rikkuja ning määratud karistust ei ole kellegi käest sisse nõuda.
Eero
Kas on olemas lisatahvlit, mis võimaldaks kehtestada erinevad kiirused valgel ja pimedal ajal, ka kuiva ja märja teekatte korral. Pimedas on suur loomade oht teel ja siis 110-ga kihutada on sõge, samas võiks ju selliste tahvlite olemasolul tõsta kiirust päevasel ajal rohkematel teelõikudel.
Kes on see tark inimene, kes valvab Eestimaa teede ääres ning krutib liiklusmärkidel kiiruseid vastavalt teeoludele ilmale ning loomade rohkusele. Ja lõpuks sõidab enamik autojuhte ikkagi mälu järgi ning seagdus on suurem kui praegu, kui on kehtestatud suurim lubatud kiirus ja LE nõuab sõitmist aeglasemalt, kui tingimused seda nõuavad.
Kelluke
Kas on võimalik piirata autode kahesuunalist liiklemist ühesuunalise liiklusega tänaval(Vana-Narva mnt-lt Kelluka poe suunas)?
Liiklusmärkide panijhad on seal märke kokku hoidnud, sest Kelluka ja Jääraku tee nurgal puudub märk 'väljasõit ühesuunalise liiklusega tänavale'.
Edastame probleemi Tallinna Linnvalitsuse Säästva arengu ja planeerimise ametile.
Kibe kutt
Tere
Harju politsei pressiesindaja ütles ühes eelmise nädala telesaates, et politsei reeglina ei peata juhte, kes sõidavad lubatust kiiremini 10 - 20 km/h. Kas see on nüüd tõesti tõsi?
Kontekstist välja rebitud ütlus. Politsei reageerib ka väiksematele kiiruseületamistele, kuid ei tee seda alati karistuse vormis. Liiklusjärelevalve prioriteetide hulgas aastaks 2002 on ka sõidukiiruste kontroll, kuid eelkõige just kuritahtlikud kiiruseületamised - so üle 20 km/h ületamine. Väiksematele regeeritakse endiselt ning ka nende eest määratakse karistus, kuid põhirõhk on siiski suurematel kiirustel. Kiiruseületamine toob kaasa sõiduki peatamise, dokumentide kontrolli ja aja kaotamise vestulusel politsienikuga. Soovitud ajavõit jääb saavutamata ning kiiruseületamine ei ole ennast ära tasunud isegi siis, kui trahvi ei tehta sel korral.
mart
1.Liikluseeskirjas on minuteada öeldud et politseiauto tohib kehtivaid liiklueeskirju eirata ainult töötava vilkuriga/signaaliga, kuid tihti näeb kõnniteedel sõitvaid politseimasinaid mis seda nõuet ei täida - on see rikkumine?
2. Kas politsei on teinud ettepanekuid valgusfooride nähtavamaks muutmiseks? Nimelt heleda päikesega pole Tallinna valgusfoori tuld absoluutselt näha, erinevalt Helsingist. Kas on midagi plaanis selles suhtes ette võtta?
3. Täiesti igapäevane nähtus linnas ja ka maanteedel on paarimeetrise pikivahega sõitmine, diagonaalis sik-sakitamine ja suunatule mittenäitamine. Kas on plaanis neid rikkumisi kontrollima hakata?
4. Kas on plaanis karistama/kontrollima hakata sõidukeid mis jalakäijad/jalgratturid poriga üle pritsivad?
1. ka politseinik tohib liiklusnõudeid rikkuda vaid erijuhtudel ning vilkurid peavad siis töötama.
2. Politsei valgusfoore ei pese, kuid annab sellest teada kohalikule omavalitsusele. uued foorid juba üsna head ja paistavad tuled välja, vanemad ja viltsemad vhetatakse ajapikku välja paremate vastu.
Isikl
