Mida vana kala võiks alles sporditeed alustavatele noortele öelda nüüd, kui pikk tee endal käidud?
Palju iseloomu raskuste ületamisel ja eesmärkide poole liikumisel.
 
Kuidas rattaproffimaailmas dopinguga asjad tegelikult ikkagi on? Olete ju öelnud, et siseringis üldiselt teatakse kes ja mida tarvitab. Äkki see (dopingu kasutamine) siis ei olegi siseringis taunitav? Kui suur protsent rattaproffidest kasutab pidevalt keelatud aineid?
Täpset protsenti on väga raske hinnata. See oleneb riikidest. Prantsusmaal on see protsent suhteliselt väike ja seal on see ka taunitav võidusõitjate seas ja meeskonna direktorite seas samuti. Prantsusmaal on dopingu vastu nii kõvasti võitlema hakatud, et väga raske oleks sellega tegeleda. Ka üldine suhtumine on muutunud.
Teistes riikides on see veel ees. Kas kogu süsteem puhastub - seda ei tea veel.
Mujal, näiteks Hispaanias ja Itaalias on see loomulik, vähem taunitav. Kasutamise protsent ka kindlasti kõrgem.
 
Milline võit on endale kõige sügavamalt meelde jäänud?
Ühte võitu on väga raske esile tuua. Pigem kõik need Tour de France´i etapivõidud ja veel mõni teine võit ka.
 
Peale selleaastast suhtelist musta plekki tour de france'il (landise dopinguga vahele jäämine), keda peate järgmisel aastal suurimateks tour de france võitjakandidaatideks?
Mina näen põhikandidaadina Aleksandr Vinokurovit. Teistel põhikonkurentidel on dopingucase´id kaelas, nagu näiteks Ivan Basso.
 
Kas näete kedagi/mõnd teami, kes oleks võimeline touri niimoodi domineerima läbi mitmete aastate nagu armstrong ja discovery team?
Mina praegu küll ei näe, et keegi hakkaks domineerima ja ma loodan ka, et see nii ei saa olema, et enne starti võib peaaegu aimata võitjat.
 
Millised on olnud teie suhted trekisõiduga? (Meeldib / ei meeldi? Miks?) Kas toetate ideed rajada Eestisse oma sisetrekk?
Minu suhted trekiga on olnud minimaalsed. Mulle pole eriti meeldinud seal võistelda. Kuigi mõni ala võib trekil olla väga põnev, on see minu jaoks siiski ebahuvitav. Küll aga toetan kahe käega sisetreki ehitamise ideed.
 
Aga mis saab edasi? Hakkate ärimeheks või on nooruspõlvest mõni erialagi südamelähedane?
Teen sporti edasi, aga rohkem oma lõbuks. Päris ärimeest ei saa minust ilmselt kunagi, pigem usaldan oma ärimeestest sõpru.
 
Jättes vanad tegijad kõrvale, siis kas on näha, et Eestist on sirgumas mõni tulevane tippjalrattur, selline kes suudaks tour de francil nädal sõita liidrisärgis või teha muid mehetempe?
On küll sirgumas noori talente. Järgmisest aastast sõidab ühes tippmeeskonnas Rene Mandri ja samuti aasta lõpuks ka juba Rein Taaramäe. Tema vanuses on veel paar-kolm andekat poissi, kellest võib asja saada.
 
Kas tippsport on meelelahutusäri?
Mingil määral kindlasti on. Minu arust eelkõige pallimängud. Jalgrattasport on pigem reklaamiäri, aga minule on jalgrattasport ikkagi eelkõige sport. Ma arvan, et ka enamus pallimänguritele samuti.
 
Kas peale sporditegemisest taandumist veel mingit tööd ka tegema peab hakkama või on edaspidiseks mugavaks äraelamiseks piisavalt varusid?
Hetkel on need varud olemas, aga pikas perspektiivis olen ma ikkagi ettevaatlik, sest kunagi ei tea, mis elu toob.
 
Olen lugenud et plaanite ka edaspidi prantsusmaal chamonix mägedes elada. mis seal paremini on? ehk mis võiks olla huvitav teistelegi, et sinna kinnisvara soetada.
Ma olen pigem Chamberys kui Chamonix´s. Ma kavatsen seal talvel ainult 3-4 kuud veeta, et põgeneda pisut paremasse kliimasse, aga peale kliima ma seal muid eeliseid ei näegi.
 
Kohalik harrastussport on väga kaldu MTB poole. Mida saaks teha, et MNT populaarsus tõuseks?
Meie oma klubiga CFC organiseerime juba ühte maanteevõistlussarja, eelkõige eesmärgiga arendada Eesti maanteevõistluste taset. Aga mul pole üldse midagi selle vastu, et see sari areneks samasuguseks kommertssarjaks nagu seda on Elion Cup.
 
Mida muudaksite Eesti koolispordis ja kehalise kasvatuse tundides?
Sellele küsimusele on raske vastata, sest ma ei tea, kuidas toimib praegu Eesti koolisport.
 
Kõik tippratturid räägivad alati kohustuslikku juttu sellest, et kogu aeg peab kandma rattaga sõites kiivrit. Ometi olen oma silmaga näinud, et Jaan Kirsipuu kiivrit ei kanna ja tundub, et see on süstemaatiline hoiak. Millest see põhjustatud on?
See on pigem vana harjumus, et ma trennis tavaliselt kiivriga ei käi. Olen nõus, et kiivrikandmise propaganda suhtes pole see just kõige õigem. Soovitan soojalt kõigil harrastajatel ja algajatel seda kanda.
 
Keda peate parimaks ratturiks?
Kui silmas on peetud maailma parimat, siis minu silmis on see Aleksandr Vinokurov. Tema on ainus võidusõitja, keda saab võrrelda ajalooliste tšempionidega nagu Eddie Mercx või Bernard Hinault. Ma ei näe kedagi teist praegusel ajal, kes on võimeline võitma Tour de France´i, erinevaid klassikuid või siis Tour de France´i etappi Champs Elyseel.
 
Miks esineb rattaspordis alatihti surmajuhtumeid ja kas oleks võimalusi neid vähendada? Kui ohtlikuks see spordiala tegelikult on?
Võistlustel juhtub neid tegelikult suhteliselt harva. Paratamatult juhtub võistlustel vahel õnnetusi, kukkumisi ja mõnikord väga suure kiiruse peal. Rohkem on juhtunud õnnetusi väljaspool võistlusi liikluses.
 
Olete rohkem õlle või konjakisõber?
Olen sõber mõlemaga.
 
Mitu kilomeetrit olete elu jooksul rattaga maha sõitnud?
Täpset numbrit hetkel ei tea, aga pakun, et üle poole miljoni kilomeetri.
 
Üldiselt arvan, et siirdute millalgi poliitikasse, mis iseenesest oleks täiesti tervitatav. Juhul kui see nii on siis millise partei koosseisus te ennast näeksite ja miks?
Üldiselt ma ise nii ei arva. Mulle hetkel tundub, et poliitikasse minnes peaks oma naha maha müüma. Kuigi poliitika mind väga huvitab ja mul on küllalt selged arusaamad paljudest asjadest, peaks ma iseendas liiga palju kompromisse tegema, milleks ma praegu valmis ei ole. Teiseks pole mul poliitikasse minekuks ka erilist ambitsiooni. Kolmandaks on minu poliitilised vaated praegu päris hästi esindatud.
 
Alates mis hinnaklassist ja millist marki jalgratast soovitate üldse vaatama hakata tervislikke eluviise harrastavatele kodanikele?
Margil pole erilist vahet, kui oled korralikus rattapoes. Seal on müüjate seas alati endisi rattureid, kes oskavad anda küllalt head nõu. Siiski soovitan, kui vähegi võimalik, vältida kõige odavamaid. Kasutuskulud lähevad lõpuks ikkagi suuremaks.
 
Kas proffidel on nii et raam peab olema see kõige uuem mood ja kõige kergem? Kui palju pööratakse sellisele uuenduslikule tehnoloogiale tähelepanu. Olen kuulnud, et võisteldkse ka vanemate ja raskemate raamidega eduliselt? Pöörate te seal sellele palju tähelepanu, või siis on nii, et see mis firma alla paneb sellega sõtkud ja kõik?
Üldiselt on nii küll, et profitiimides on kasutusel kõige uuemad raamimudelid. Tihtipeale meeskondades polegi võidusõitjatel võimalik valida raami mudelit.
Mõnel spetsiifilisel võidusõidul, nagu näiteks Paris Roubaix, kus pigem on mugavam sõita vähem jäiga raamiga, kusjuures raami kaal sellisel võidusõidul ei oma nii suurt tähtsust.
 
Millised on Sinu plaanid suhetes/koostöös EJL-iga?
Hetkel mul ei ole mingeid erilisi plaane, aga olen nõus neid nõuga aitama, kui tarvis.
 
Millist kohta Euroopas pead parimaks paigaks kevadiseks põhja ladumiseks?
Väga head kohad on näiteks Mallorca saar, samuti pea kogu Lõuna-Hispaania rannik. Nizza kandis Prantsusmaal pole ka sugugi paha. Need on parimate ilmastikuoludega kohad Euroopas talvisel ajal.
 
Milline on Sinu elu meeldejäävaim teine koht?
Võib-olla 1997.aasta Tour de France´l kui kaotasin Eric Zabelile. Viimastel kilomeetritel aitas mind siis Lauri Aus.
 
Kui internetis surfate, siis milliseid rattateemalisi infokanaleid peamiselt külastate?
Olete kasutanud mõnda rattateemalist foorumit? Kui siis milliseid (nn kohalikus lippulaevas velo.clubbers.ee pole tegev olnud / lugemas käinud?)?
Vaatan põhiliselt uudiseid cyclingnews´ist, velomaniast, velostory´st ja velo-club.net´ist. Foorumeid eriti ei külasta ja osaleja ei ole.
 
Mis on ratturitel selliseks keskmiseks kiiruseks, kui sõidetakse, ütleme siis tasasel maal?
Minul on mahutrenni ajal ja hea vormi korral keskmiseks kiiruseks 32-35 km/h.
 
Kuidas teil tervis on? On põlved korras, või selline aastatepikkune sõkkumine oma jälje jätnud?
Tervis on korras, ükski liiges ei valuta. Kaebusi ei ole.


Kirsipuu noppis 14 aastat väldanud profikarjääri jooksul 124 võitu. Tema tippsaavutusteks olid maailma mainekaimal velotuuril Tour de France’il saavutatud neli etapivõitu. 1999. aastal sõitis ta Tour de France’il kuus päeva kollases liidrisärgis ning sai tuntuks kogu spordimaailmas.

37-aastane Kirsipuu parimaks saavutuseks tiitlivõistlustel jäi MM-i seitsmes koht grupisõidus (2002), oma edukaimatel hooaegadel (1999 ja 2001) pälvis ta aga erinevatel jõuproovidel koguni 18 esikohta.
Viimasel kümnendil on üle saja võidu saanud ratturite klubisse jõudnud vaid neli meest – Kirsipuu kõrval sellised suurused nagu Mario Cipollini, Erik Zabel ja Alessandro Petacchi.

Profina vaid Prantsusmaa klubisid esindanud Kirsipuu alustas elukutselise karjääri 1993. aastal Chazali meeskonnas. Seejärel pedaalis Casino ja Ag2r’i värves. Kaks viimast hooaega kuulus nii Tallinnas kui ka Prantsusmaal Chamberys elav mees Credit Agricole’i ridadesse.