Online intervjuu õiguskantsler Allar Jõksiga
Jurakas, 12:22 13.08.2002
Kuidas Te hindate kohtutäiturite tegevust. Kas neile antud õigused nt. arestida pangaarve, ähvardavate kirjade koju saatmine (valedele isikutele) ei ole mitte süütuse presumptsiooni rikkumine. Miks peab minema süütu isik (ka see ,kes on tasunud aastaid mingi haldustrahvi) kohtutäituri juurde ja tõestama oma süütust. Kas on kodanik süüdi selles, et mingi lohakas riigiametnik on maksmise sisestanud valesti? Minu arvates pankade andmebaasid on täpsed vähemalt maksu sooritamise ja sooritaja kohta.
Allar Jõks, 14:02 14.08.2002
Head EPL Online'i lugejad. Tänan küsimuste eest ja loodan, et jõuan vastata kõigile küsimustele. Kohtutäiturite süsteem on rakendunud, kohtuotsuste täitmise protsent on tõusnud. Seega kohtutäiturid töötavad tõhusalt. Samas ei tohi kohtutäiturid oma kohustuste täitmisel rikkuda inimese põhiõigusi ja vabadusi. Kui õigusi on rikutud, võib isik pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks. Kindlasti kodanik ei pea vastutama ametnike eksimuste eest.
Eesti Päevaleht, 12:53 14.08.2002 Tagasi
Mõned juristid peavad Juhan Partsi Res Publicasse astumist seadusevastaseks, sest põhiseaduse järgi saab teda riigikontrolöri ametist vabastada üksnes riigikogu. Kas Teie, kellega Parts oma lahkumise üle konsulteeris, võite kätt südamele pannes väita, et Partsi erakonnastumine on 100-protsendiliselt korrektne - kooskõlas nii seaduste kui hea poliitilise tavaga? Kas selles loos ikkagi ei kummita Eesti riigi ees antud vande murdmise oht?
Allar Jõks, 16:21 14.08.2002
Võin kätt südamele pannes väita, et Juhan Partsi soov ametist lahkuda ja erakonnastuda pole vastuolus seadustega. Ma ei näe siin riigiõiguslikku probleemi. Lisan toimetusele minu asetäitja-nõunik Aare Reenumäe poolt koostatud ja Juhan Partsile edastatud selgituse antud teemal.
kaamel, 12:24 13.08.2002
Millal Te Res Publicasse astute?
Allar Jõks, 14:08 14.08.2002
Õiguskantsler ei või osaleda erakondade tegevuses. Minu ametiaeg kestab 2008.aasta märtsini.
kaamel, veelkord, 12:25 13.08.2002
Kuna te kindlasti eelmisele küsimustele vastate kuidagi teravmeelselt, siis mida te arvate Juhan Partsi astumisest Res Publicasse? Ja teine küsimus: Parts väitis reedel, et kooskõlastas teiega erakonnastumise õigusliku külje. Mida see tähendas? Milline oli teie seisukoht, kas riigikontrolör tohib järsku ametist lahkuda ja erakonda astuda?
Allar Jõks, 14:09 14.08.2002
Olen rääkinud Juhan Partsiga tema ametist lahkumise riigiõiguslikust küljest. Minu seisukoht on, et antud juhul pole riigiõiguslikku probleemi. Riigikontrolli seadus ja Põhiseadus ei takista riigikontrolöril omal soovil ametist lahkuda. Samas ei sea ka ajalisi piire.
Oskar Nuts, 12:28 13.08.2002
Et siia peab küsimusi esitama, jah? Ma sooviks teada, mida arvab õiguskantsler vangidelt valimisõiguse võtmisest.
Allar Jõks, 14:16 14.08.2002
Vangidelt valimisõiguse võtmisega on piiratud kodanikele kuuluvat peamist poliitilist põhiõigust - õigust valida ning olla valitud rahvaesinduskokku. Ehkki põhiseadus näeb ette, et antud õigust võib seadusandjapiirata nende kodanike osas, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavadkaristust kinnipidamiskohtades, ei tähenda see, nagu ei alluks seadusandjavalik põhiseaduspärasuse kontrollile.
sulo, 12:31 13.08.2002
Mida õiguskantsler arvab Haigekassa keeldumisest hüvitada vähihaigele eluks vajalik ravim? Kohus inimest surma mõista ei või, kas Haigekassa ametnikud võivad?
Allar Jõks, 14:19 14.08.2002
Kirjutan vastuse nii Sulole kui Mannile. Õiguskantsleri poole on pöördunud avaldusega ravirahade kompenseerimise küsimuses Marge Valdmann. Tema avalduse menetlemine õiguskantsleri kantseleis on lõpetatud, kuna pr Valdmann pöördus oma õiguste kaitseks kohtu poole. Õiguskantsleri seadus välistab avalduste menetlemise juhul, kui samaaegselt toimub kohtumenetlus. Õiguskantsleri seadus ei võimalda kohustada ametiasutusi konkreetseteks toiminguteks (antud juhul Haigekassat kompenseerida konkreetsele isikule konkreetse ravimi maksumust). Samas, mõistes antud avalduse laiemat sisu, olen pöördunud teabenõuetega Ravimiameti peadirektori, Haigekassa juhatuse esimehe ning sotsiaalministri poole, eesmärgiga saada vastuseid mitmetele ravimite kompenseerimisega seosesolevatele küsimustele. Seisukoha, kas hetkel seadustes ja nende rakendusaktides kehtivad regulatsioonid tagavad muuhulgas võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ravimite kompenseerimisel, kujundan pärast kõigi teabenõuete saabumist ja analüüsimist.
kodanik, 12:37 13.08.2002
Kas kavatsete midagi ette võtta selleks, et riik lõpetaks süstemaatilise seaduserikkumise kõikvõimalike menetluste tähtaegade (kohtud, kinnistusametid jne) osas?
Allar Jõks, 14:22 14.08.2002
Probleem on tõepoolest olemas ja mina saan seda küsimust lahendada vaid oma pädevuse piires. Kodanikele kiire ja kvaliteetse teenuse osutamine on hea haldustava, mis loodetavasti rakendub üha rohkem ka Eesti avalikus sektoris.
euroskeptik, 12:40 13.08.2002
Kas olete endiselt seisukohal, et Eesti astumiseks Euroopa Liitu ei ole vaja muuta ega täiendada Põhiseadust? Kui jah, siis kuidas saab rahvas teostada temale kuuluvat kõrgeimat võimu, kui peaks tekkima olukord, kus rahva tahe läheb vastuollu Euroopa Liidu otsustega?
Allar Jõks, 14:23 14.08.2002
Olen öelnud, et Põhiseaduse § 1 ei ole vaja muuta ühinemisel EL-ga. Arvamus on kättesaadaval http://www.oiguskantsler.ee.
tsurka, 12:55 13.08.2002
Kas sõnadega on alati võimalik kõik selgeks vaielda?
Allar Jõks, 14:30 14.08.2002
Hea küsimus. Minu ametis küll.
MartU, 13:40 13.08.2002
Kas kodifitseeritud seadustel on ka ajaline mõõde? Kas põhiseadust võib eri aegadel erinevalt tõlgendada selles ometigi mingeid parandusi tegemata? Kui õiguskantsler teeb algatusi, siis kelle algatused need on, kas tema isiklikud või institutsiooni omad?
Allar Jõks, 14:33 14.08.2002
Põhiseadust tõlgendatakse konkreetses ajas ja ruumis. Seega ka ühiskonna arenedes võivad muutud põhiseaduse tõlgendused. Näiteks PS § 11 kohasel peavad piirangud demokraatlikus ühiskonnas olema vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega tuleb iga piirangu puhul hinnata ka ühiskonna arenguid ehk nagu Riigikohus oma viimases lahendis märkis tuleb arvestada õiguslikku ja sotsiaalset olustikku. Õiguskantsler on põhiseaduslik institutsioon ja teda abistab töös tema kantselei. Seega saab rääkida õiguskantsleri tegevusest.
possu, 14:00 13.08.2002
Hr JÕKS kas teie olete erapooletu, kui jah siis miks algatasite muudatuse peale suurt parempoolsete kära ajakirjanduses.
Allar Jõks, 14:34 14.08.2002
Õiguskantsler on sõltumatu. Juhul, kui peate silmas valimisliitude kaasust, siis algatasin menetluse omal initsiatiivil, mitte aga välise surve tõttu.
juss, 14:13 13.08.2002
Kas valimas käite?
Allar Jõks, 14:34 14.08.2002
Loomulikult käin valimas.
kõrvaltnägija, 15:37 13.08.2002
kuidas toimub parkimise eeskirja fikseerimine (minu arvates tuiskab dressinimene mööda linna ja kirjutab vigadega autonumbreid) kas haldustrahvi peab saama linn või riik (parkimine, piletita sõit)m mis juhtub peale 1 septembrist (uued trahviseadused)?
Allar Jõks, 14:45 14.08.2002
Käesoleval ajal reguleerib parkimise eeskirjade rikkumise fikseerimist haldusõigusrikkumiste seadustik. § 231 lg 6 kohaselt parkimisnõuete rikkumise korral haldusõiguserikkumise protokolli ei koostata. Riigikohtu PS järelvalvekolleegium pidas seda põhiseadusega kooskõlas olevaks.1. septembrist jõustuva liiklusseaduse kohaselt kantakse rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Alates 1. septembrist on parkimise eest keelatud kohas ettenähtud rahatrahv kuni kümme ühikut. Sõiduki parkimise eest avalikul tasulisel parkimiskohal selle eest tasumata võidakse karistada rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.
123, 16:31 13.08.2002
Kas kavatsete oma ametiaja lõpuni ametis olla?
Allar Jõks, 14:47 14.08.2002
Jah, soovin olla ametiaja lõpuni ametis.
Peeter Känd, 16:48 13.08.2002
Kohalikel valimistel valimisliitude keelustamise seadust enne väljakuulutamist vaatasid läbi mitmed autoriteetsed juristid kaasa arvatud ka endine õiguskantsler. Kas tahtsite valimisliitude uuesti lubamistega öelda, et kõik eelnevad juristid, kes on ja olid vastupidisel arvamusel selles küsimuses kui Teie, on ebakompetentsed ja ainult Jõks on tark.
Allar Jõks, 14:48 14.08.2002
Tegin vaid oma tööd, millele andis hinnangu Riigikohus. See on hea, et juristidel on erinevad arvamused vaidlustes sünnib tõde.
Kalle Kulbok, 17:01 13.08.2002
Väljendan heameelt, et õiguskantsleri hinnangus Euroliidu vennalikku rüppe astumise põhiseaduspärasuses on toimunud areng. Tõsiselt hea meel on selle üle, et õiguskantsler suutis näha riigikogu menetluses oleva nn 3. akti "ausust" rahva suhtes. Kuidas õiguskantsler hindab 3.akti esimesel lugemisel Mart Nuti vastuseid talle esitatud küsimustele? Eelkõige huvitab vastuolu justiitsministeeriumi esitatud seletuskirjas ja töörühmas kõlanud seisukoha, mille kohaselt 3.akt annab põhiseaduse § 1 uue sisu, ning Mart Nuti esimesel lugemisel antud seisukoha vahel, mille kohaselt põhiseaduse § 1 ei muutuvat 3.akti vastuvõtmise tulemusena.3.aktiga seonduv: http://www.euroskepsis.ee/a/esimese lugemise stenogramm: http://www.riigikogu.ee/ems/stenograms/2002/06/m02061117.html
Allar Jõks, 14:54 14.08.2002
Õiguskantsleri kohustus on kaitsta Eesti rahva ja riigi huve ning põhiseaduslikke väärtusi. Ei ole saladus, et põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu ehk nn III akt tekitab minu jaoks mitmeid küsitavusi. Põhiseaduse § 1 "uuenenud sisu" osas olen olnud alati arvamusel, et Euroopa Liiduga liitumiseks ei ole vaja põhiseaduse esimest paragrahvi muuta. Küll aga tuleb muuta mitmeid teisi põhiseaduse paragrahve. III aktist ega selle seletuskirjast ei selgu kahjuks, milliseid põhiseaduse sätteid tuleb Euroopa Liiduga liitumislepingu tingimusi arvestades edaspidi teistmoodi kohaldada. Olen kindel, et koostöös Riigikogu ja Justiitsministeeriumiga on III akti enne rahvahääletusele panemist võimalik muuta tunduvalt paremaks ja selgemaks.
Kas on õige, 17:55 13.08.2002
L.P.Härra Allar Jõks. Endalegi üllatuseks sain Tallinna finantsosakonnast teate, et olen võlgnik aastatetaguste auto aastamaksude võlglane! Autod olid aga ammu müüdud. Lubati asja uurida, kuid tuli hoopis kohtutäituri ähvardav kiri ja minu arve arestiti. Esitasin tõendid Tallinna ARK büroost ,et antud sõidukid ei olnud mainitud aastatel minu omandiks. Tühjagi. Kohtutäitur Andi Raudbergi väitel pean ma esmalt tasuma sissenõude ja siis vaadatakse mingil elu hetkel asi uuesti läbi. Seniks on mu arve suletud ja ei saa mingeid tehinguid teha. On see siis õige, nõuda makseid olematutelt autodelt mida olen ARK tõendiga tõestanud ,et need sõidukid ei kuulunud sellel ajavahemikul enam minule? Mida teha edasi? Tänan. Lugupidamisega R.R Tallinnast.
Allar Jõks, 15:04 14.08.2002
Kohtutäituri tegevuse peale saab kaevata kohtusse. Kui soovite õiguskantsleri poole pöörduda kaebusega, siis tuleks esitada avaldus või tulla minu vastuvõtule neljapäeviti. Registreerida saab telefonil (0)693 8404.Täitemenetluse seadustiku § 34 lg 2 p 5 ja p6 kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse peatada kohtutäituri või ametiisiku tegevuse peale kaebuse esitamisel. Seega erinevalt sama paragrahvi esimesest lõikest ei ole menetluse peatamine kohustuslik.
Kodanik, 18:32 13.08.2002
Tere hr. Jõks.1. Tänan teid sirgejoonelise ning asise töösse suhtumise eest - toetan teie põhimõtteid ning tööstiili.2. Kes Eesti Vabariigis kontrollib (ning vastutab) omavalitsuste tegevust seoses maade tagastamisega. On selgeid fakte, et omavalitsuste esindajad teenivad mõningatel juhtudel maade tagastamisel õigustatud subjektidele eelkõige iseendi isiklike huve. Õigustatud subjektid teevad mõnikord vea, et usaldavad omavalitsuse esindajat, kes teda hoopis petta üritab. Olen veendunud, et soovi korral on võimalik võtta nii mõnigi inimene vastutusele ning selleläbi süsteemi korrastada.Tänan vastuse eest juba ette ja soovin edu.
Allar Jõks, 15:05 14.08.2002
Ma tänan heade sõnade eest. Omavalitsuste tegevust omandireformi läbiviimisel kontrollib maavanem kui ka kohtud vastava kaebuse alusel. Loodan nagu Teiegi, et ebaausad omavalitsuse ametnikud saavad oma teenitud karistuse.
M.Metsis, 19:11 13.08.2002
Kas õiguskantslerile ei tundu, et kohtunike vannutamine eluaegsele ametipostile tekitab kohtunikes üsna karistamatuse tunde, pole ju saladus kohtunike suhteliselt subjektiivne suhtumine saalisolijaisse ja on isegi paiku, kus kohut nimetatakse ironiseerivalt AS..... maa- või linnakohus.
Allar Jõks, 15:07 14.08.2002
Kohtunike nimetamine eluaegselt ametisse on üks kohtunike sõltumatuse tagatisi. Iga kohtunik peab ka järgima kohtunike käitumisreegleid. Kohtunikud ei ole kontrollimatud, kohtulahendeid hindab kõrgem kohus ja kohtunike distsiplinaarüleastumise eest on ettenähtud distsiplinaarkaristused, nendest raskeim on ametist tagandamine.
Ray, 21:49 13.08.2002
Tervitus! Mis on Teie karjääri jooksul tehtud vigadest kõige suurem (kui muidugi vigu on tehtud)?
Allar Jõks, 15:08 14.08.2002
Loodan, et kõige suurem viga on tegemata jäänud.
Ray, 21:52 13.08.2002
Veel üks küsimus! Üks küsija küsis, kas Te valimas käite, mina soovin teada kas Te sel sügisel valima lähete ja kelle poolt hääletate???
Allar Jõks, 15:10 14.08.2002
Lähen kindlasti valima, ent valik sõltub kandidaatidest. Kavatsen enne valimisi tutvuda valimisprogrammidega.
trustno1, 21:59 13.08.2002
Mis on Teie lemmikraamat ja telesari?
Allar Jõks, 15:11 14.08.2002
Hea meelega naudin Artur Alliksaare luuletusi. Telesarjadest lemmikuid ei ole, ehkki teleri juurde sattudes hindan Wremja ja Pehmete ja karvaste huumorit.
subjekt, 22:46 13.08.2002
Järgmisest aastast loetakse need õigustatud subjektid, kes pole oma maid veel võtnud, oma nõudest loobunuks. On palju põhjusi miks maade võtmine on venima jäänud (otsesed pärijad on vanad, lapsed ei suuda lihtsa rahapuuduse tõttu maade tagastamist vormistada ning ootavad paremaid aegu, lapselapsed veel liiga noored, et suudaksid maaomanikuks hakata) Samas ei tahaks, et esiisade maa ära lagastataks, mis on aga ülimalt tõenäoline kui praeguste subjektide maad lähevad maa ja metsaga hangeldajate kätte ja kes on tõenäoliselt eelpoolmainitud tähtaja survegrupiks. Siit küsimus, et kui omanikud ja nende pärijad pidid üle poole sajandi ja läbi okupatsiooni oma maad ootama siis kas pole liialt karm mingitel kunstlikel otsitud põhjustel maa lõplikult käest võtta? Kas poleks loogilisem kui subjektil lasuks näiteks kohustus kuni maa omandisse saamiseni tagada selle säilimine praegusel kujul ilma kindlaid tähtaegu seadmata?
Allar Jõks, 15:17 14.08.2002
Vabariigi Valitsuse 11.juuni 2002.a määrusega nr 189 (RT I 2002, 51, 320) muudeti Vabariigi Valitsuse 5 veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 56 järgmiselt: Õigustatud subjektiks tunnistatud isik on kohustatud maa tagastamise menetluses vajalikud toimingud lõpule viima hiljemalt järgmisteks kuupäevadeks:1) õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohaliku komisjoni (edaspidi komisjon) poolt enne 1. jaanuari 1995. a vastuvõetud otsuste alusel 1. jaanuariks 2003. a;2) 1. jaanuarist 1995. a kuni 31. detsembrini 1998. a vastuvõetud komisjoni otsuste alusel 1. juuliks 2003. a;3) 1. jaanuarist 1999. a kuni 30. juunini 2002. a vastuvõetud komisjoni otsuste alusel 1. novembriks 2003. a;4) pärast 1. juulit 2002. a vastuvõetud komisjoni otsuste alusel ühe aasta jooksul, arvates komisjoni otsuse vastuvõtmisest. Seega valitsuse määrus sätestab maa tagastamise menetluse vajalike toimingute lõpule viimiseks 4 erinevat tähtaega. Kui maa tagastamise toiminguid ei ole võimalik tähtaegselt lõpule viia, võib kohalik omavalitsus enne tähtaja möödumist otsustada tähtaja pikendamise. Õigustatud subjekt võib taotleda tähtaja pikendamist, näidates ära takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta. Kui kohalik omavalitsus leiab, et toimingute tegemata või lõpetamata jätmine ei olenenud õigustatud subjekti tahtest, pikendab ta maa tagastamise toimingute lõpuleviimise tähtaega. Kui näidatud takistavad põhjused ei ole mõjuvad või õigustatud subjekt ei taotle tähtaja pikendamist, loeb kohalik omavalitsus isiku omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 7 alusel nõudest loobunuks ja lõpetab korraldusega tagastamismenetluse.
Priit, 23:18 13.08.2002
Eelmine õiguskantsler pidas ebaseaduslikuks Halinga vallavolikogu liikmetele makstavaid nn. volikogu istungitasusid. Samas ei pööranud ta mingit tähelepanu faktile, et enamus volikogusid, sealhulgas Tallinna linnavolikogu rikub edasi sama seadust. Kas Teie olete teinud midagi selle asja edasiuurimiseks?
Allar Jõks, 15:18 14.08.2002
Ma ei pea õigeks arvustada Halinga Vallavolikogu otsuse kohta tehtud õiguskantsleri ettepanekut. Olulisem on täna teha selgeks seaduslikud võimalikused volikogu liikmete tegevuse kompenseerimiseks ja neile töötasu maksmiseks. Kujundan oma seisukoha selles küsimuses lähiajal.
MT, 00:28 14.08.2002
Millist raadiojaama hr. Jõks kuulab?
Allar Jõks, 15:19 14.08.2002
Kuulan Vikerraadiot, Kukut ja Raadio Maniat.
Endel Pajusaar, 07:01 14.08.2002
Lugupeetud Hr. õiguskantsler, Allar Jõks,1. Kas Teie arvates Enn Tarto suudab kontrollida Jüri Pihli?2. Kes maksab kinni Euroopa Liitu astumise (ettevalmistamise kulud juhul, kui Eesti ei astu Euroopa Liitu?3. Kas narkootikumidega ühes autos sõitnud isik on narkodiiler? (Ei/Jah) Kas Merle Parts on Kohtunik? (Ei/Jah)
Allar Jõks, 15:20 14.08.2002
1. Enn Tarto ei teosta kontrolli Jüri Pihli üle, selleks on Riigikogu erikomisjon. Minul ei ole alust kahelda komisjoni töö tõhususes.2. EL-ga ühinemise kulud kaetakse riigieelarvest. 3. Kuriteos saab süüdi tunnistada vaid kohus. Pelgalt autos istumine ei tee kellestki narkodiilerit. Merle Parts on Tallinna Linnakohtu kohtunik.
Helly Hansen, 07:06 14.08.2002
Millisesse Eesti erakonda astute?
Allar Jõks, 15:22 14.08.2002
Kordan veel, et õiguskantsler ei või osaleda erakondade tegevuses. Minu ametiaeg kestab 2008.aasta märtsini ja mul ei ole kavas astuda ühegi erakonna liikmeks.
seto kunn, 07:17 14.08.2002
-Kas Tartu Rahuleping on jõus? Jah, Ei
-Kas Petseri on Eesti linn? Jah, Ei
Allar Jõks, 15:24 14.08.2002
1) Jah, Tartu rahuleping on jõus.
2) Jah ja ei.
Felix Guru, 07:32 14.08.2002
Kuhu saata annetused arvutite ostmiseks?
Allar Jõks, 15:26 14.08.2002
Usun, et ausa kodanikuna maksate riigile makse ning seetõttu on meie arvutiprobleeme võimalik lahendada 2003.a. riigieelarvega.
Ray, 07:46 14.08.2002
Kas EM-l hõbedale tulnud sportlasi peaks valitsus rahalistelt premeerima?
Allar Jõks, 15:29 14.08.2002
Spordisõbrana hindan Erki Noole ja Pavel Loskutovi hõbemedaleid kõrgelt, nautisin nende võistlust Münchenis. Rahaline premeerimine on valitsuse otsustada ja mina seda otsust mõjutada ei saa. Loodan, et riik hindab vääriliselt oma sportlasi.
kõrvaltnägija, 08:12 14.08.2002
kas saate kiirusületamise protokolli õigustühiseks tunnistamisega hakkamaks saata sellega ka peale 1 septembrit hakkama
Allar Jõks, 15:30 14.08.2002
Õiguskantsleril puudub õigus tunnistada haldusõiguserikkumise protokolle tühiseks ja seda ka peale 1. septembrit.
Feja Räim, 08:51 14.08.2002
Nagu nähtub Justiitsministeeriumist saadud koopiast, olete saatnud välja kirja kohtutele, milles nõuate Eestist Saksamaale ümberasujatele vara tagastamist. Nimetate põhiseadusevastaseks, et ei tagastata vara isikutele, kes siit sügaval rahuajal suures fashismituhinas repatrieerudes oma vabatahtliku palvekirja alusel andsid oma kinnisvara üle rahvusvahelisele institutsioonile - Saksa Usaldusvalitsusele ning mis aastal 1951 NSV Liidu poolt Saksamaale välja maksti. Teie täna, siin ja praegu käimas olev kuritegelik aktsioon võtaks kodud veel ca 700 Tallinna majas elavatelt Eesti Vabariigi kodanikult ja tooks Eesti rahvale kaasa kohustuse maksta kompensatsioone neile Saksamaale ümber asunud kodanikele, kelle siin üleantud vara ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud. Kas olete oma aktsioonist teavitanud ka Taani, Belgia, Hollandi, Tsehhi ja Slovaki ning Poola valitsusi? Kas Teie kantsleriks olemise eesmärk ongi tõmmata Eesti rahvusvahelisse konflikti, pealegi veel selle konflikti provotseerijana? Kas Teie arvates, hr õiguskantsler, tuleks selline inimene, kes oma ametiposti sedavõrd kuritarvitab, võtta hoopis kriminaalvastutusele?
Allar Jõks, 15:32 14.08.2002
Tegemist on Riigikohtu menetluses oleva küsimusega, mistõttu ei ole võimalik seda kommenteerida.
assu, 09:05 14.08.2002
Kas on põhiseadusele vastav kord, et politsei saab ühes kohas varjatult kiirust mõõta, paar kilomeetrit eemal aga autojuhi peatada, siis aga trahvida, pakkumata autojuhile kohapeal tõestust, kus kiirust ületati, näitamata kiirusenäitu ega taatlemistunnistust ega mõõdiku täpsust (mis peaks olema kleepsuna peal)?
Allar Jõks, 15:36 14.08.2002
Politsei tegevus peab olema tõhus, sest liiklusõnnetuses hukkub meil väga palju inimesi. Samas ei tohi politsei tegevus tuua kaasa politseinike omavoli. Iga kiiruse ületamine peab olema tõendatud.
Paavo, 09:23 14.08.2002
Küsimus õiguskantslerile: parkimistrahvidest. Kuidas on võimalik sellise õigusliku anarhia ja riikliku vägivalla sünd nagu see valitses 2001-2002 suveni parkimistrahvide osas ? Mina loen selleks: ei ole tagatud trahvikviitungite jõudmine trahvitavale (kolmandat eksemplari ei saadeta inimesele koju), pikki aastaid karistusi ei pöörata täitmisele ja siis ühtäkki ilma inimesele teatamata on trahv arvelt maha võetud (keegi ei kontrolli nn. täitmisele pööramise õigsust); kohtutäiturid ei kutsu inimesi välja ega teata, millise rikkumisega on tegemist (see, et Ametlikes teadaannetes avaldamist loeb seadus piisavaks, on räige omavoli), pank võtab arvelt raha maha ilma inimesele teatamata. Osaliselt toetub see seadusandlikule baasile, osaliselt ei. Kõige hullem on see, et Justiitsministeerium on selle heaks kiitnud ja teatab: kui arvad, et kodaniku põhiõigusi ja seadust on rikutud, pöördu kohtusse ! Tavaline lihtkodanik peab pöörduma kohtusse, kui riiklik sunniaparaat on temast üle sõitnud ! Parkimine peab olema korrastatud ja rikkujaid tuleb karistada, kuid inimene peab olema tema karistamisest teadlik. Mis tuleks teha, et selline ebaõiglus ei jätkuks ja kuidas saavad need inimesed oma raha , kellelt see on ära võetud ilma, et karistatav midagi teaks karistusest ja raha mahavõtmisest ? Minu arvates selline ebaõiglus tuleks õgvendada riiklikul tasemel, mitte aga jätta üksikisikud tuuleveskitega võitlema.
Allar Jõks, 15:39 14.08.2002
Parkimistrahvide määramisega on olnud mitmeid õiguslikke segadusi, küsimust on lahendanud ka Riigikohus. See, kuidas parkimise korraldust reguleeritakse, on seadusandja küsimus. Nõustun teiega, et parkimine peab olema korrastatud. Usun, et seadusandja reguleerib parkimise korralduse lähiajal.
nemka, 09:31 14.08.2002
Austatud Hr õiguskantsler, kuidas suhtute seadusvälistesse (EV Põhiseaduses ju pole ju pole?) moodustistesse riigivalitsemisel, mõttes, et kas saab nendega midagi ette võtta? Pean silmas koalitsiooninõukogu(sid), need on ametlikud ja moodustatud poliitikute omavahelisel kokkuleppel. Kuidas suhestub koalitsiooninõukogu valitsuse ja parlamendiga? Milline on koalitsiooninõukogu esimehe mandaat suhetes valitsuse jt. riiklike institutsioonidega? Äkki on koalitsiooninõukogu lihtsalt MTÜ?Tänan ette
Allar Jõks, 15:46 14.08.2002
Tõepoolest, koalitsiooninõokogu tegevusel puudub õiguslik alus. Eelnev ei tähenda aga, et koalitsiooninõukogu on ebaseaduslik moodustis. Kui aga koalitsiooninõukogu hakkab vastu võtma otsuseid, mis kuuluvad riigivõimuorganite pädevusse, siis on koalitsiooninõukogu tegevus ebaseaduslik. Nii juhtus eelmise koalitsiooninõukoguga, kes asus välja töötama ministrite vahetamise protseduuri olukorras, kus küsimus oli reguleeritud põhiseadusega.
Meelis, 09:40 14.08.2002
Hr. Õiguskantsler. Milline on Teie seisukoht keskerakonna poolt algatatud rahvaküsitluste tulemuste valitsejatele kohustuslikuks muutmise osas? Kuidas tundub see kampaania põhiseaduse taustal?
Allar Jõks, 15:47 14.08.2002
Minu pädevuses ei ole erakondade seisukohtade kommenteerimine. Saan hinnangu anda seadusele ja seaduseelnõudele.
juju, 09:48 14.08.2002
Kas ma saan õigesti aru, et nende, kes Teile vastu vaidlevad ja Teie seisukohtadel on üks põhimõtteline erinevus? Nende arvamus ei ole õiguskantsleri oma, ükskõik, kes nad ka ei oleks antud hetkel.
Allar Jõks, 15:49 14.08.2002
Ükskõik kelle ja minu seisukoha vahe on tõepoolest selles, et minu seisukoht on õiguskantsleri seisukoht.
Indrek, 09:54 14.08.2002
Küsimus järgmine! Kas teile ei tundu, et on välja kujunemas teatud grupp poliitikuid, kes arvavad, et neile on kõik lubatud? palun võtta seisukoht ja hääletada, tänan
Allar Jõks, 15:53 14.08.2002
Ma loodan, et teie poolt tähelepanu juhitud tendents ei süvene.
kati, 10:23 14.08.2002
Mis saab siis, kui riigikogu ei vabasta riigikontrolöri ametist?
Allar Jõks, 15:55 14.08.2002
Ma ei kujuta ette, et Riigikogu ei vabasta kõrget ametnikku, kes lahkub omal soovil
pukk, 10:53 14.08.2002
Kas Riigikontrolli volituste suurendamine põhi-seaduslikult tuleks kõne alla?
Allar Jõks, 15:57 14.08.2002
Riigikontrolli pädevus ja volitused on sätestatud põhiseaduses ja riigikontrolli seaduses. Volituste suurendamine saab tugineda vaid põhiseadusele.
Kodanik, 12:09 14.08.2002
1. Kas olete veendunud, et Tallinna Linnakohtu, Ringkonnakohtu ning Riigikohtu kohtunikud teevad oma otsuseid absoluutselt alati objektiivselt ning kooskõlas seadustega? (Ei/jah + konkreetne selgitus)
2. Kas olete veendunud, et eelpool nimetatud struktuurides töötavad kohtunikud on oma tööülesannete täitmiseks pädevad? (Ei/jah + konkreetne selgitus)
Allar Jõks, 16:24 14.08.2002
Usun, et kohtunikud teevad otsuseid objektiivselt ja kooskõlas seadusega. Mul pole alust kahelda Teie poolt viidatud kohtute töö kvaliteedis. Kui esimese ja teise astme kohtud eksivad, siis on olemas edasikaebamise võimalus Riigikohtule. Riigikohtu otsus on lõplik.
Ennaura, 11:04 14.08.2002
Kas vastab tõele, et olete riigikontrolöriga kursusekaaslased ? Millise kõrge riigiametnikuga olete veel kursusekaaslased?
Allar Jõks, 15:59 14.08.2002
Olen lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1991.aastal koos Juhan Partsiga. Meie kursuselt on võrsunud mitmeid tugevaid juriste.
Õiguskantsler sattus viimati tähelepanu keskele, kui riigikohus tunnistas kantsleri nõudel valimisliitude keelamise praeguses olukorras põhiseaduse vastaseks. Enne oli tema vastava taotluse tagasi lükanud nii riigikogu kui riigikogu põhiseaduslik komisjon eesotsas Indrek Meelakuga. Pärast riigikohtu otsust oli valitsuskoalitsioon sunnitud oma seisukohta revideerima.
Varem on Jõks kritiseerinud Euroopa Liiduga ühinemist võimaldava põhiseaduse täiendamise eelnõu, öeldes, et see võib tõsta liitumislepingu põhiseadusest kõrgemale ning teatanud, et parteid on rikkunud erakonnaseaduse rahastamist puudutavaid punkte ning parteide juhtisikud tuleb selle eest vastutusele võtta.
##Kes on õiguskantsler?
Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes kontrollib isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamist riigiasutuste poolt ja teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Esiteks lahendab õiguskantsler kaebusi riigiasutuste või -ametnike töö kohta, kus nn üksikaktiga või toiminguga on rikutud isikute põhiseaduslikke õigusi või vabadusi. Sisuliselt on tegemist ombudsmani (rootsi keeles "usaldusmees") ülesannetega.
Avalduse oma põhiseaduslikke õiguste rikkumise kohta võib esitada igaüks. Õiguskantsler võib alustada riigiasutuste tegevuse kontrollimist ka omal algatusel, kui on eelneva teabe alusel põhjust arvata, et ühes või teises riigiasutuses on rikutud põhiseaduslikke õigusi või vabadusi. Üheks sellise teabe allikaks on ajakirjandus.
Teiseks teostab õiguskantsler järelevalvet riigikogu seaduste ja välislepingute, presidendi seadluste, valitsuse ja ministrite ning kohalike omavalitsuste määruste vastavuse üle põhiseadusele ja seadustele.
Õiguskantsler ei allu ühelegi riigiametnikule. Õiguskantsleri nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantslerit ei saa poliitistel põhjustel vabastada.
Õiguskantsleri sõltumatuse tagab ka keeld olla mõne teise riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ametis, osaleda erakonna tegevuses, kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelvalveorganisse ja osaleda ettevõtluses.
Allikas: www.oiguskantsler.ee
