Sester meenutas, et eile hommikul, kui riigikogu delegatsioon oli Tiibeti ülikoolis, kus veedeti päeva esimene pool, hoidis Kreitzberg delegatsiooni juhina vestlustes initsiatiivi enda peal.

„Ta oli siiralt rõõmus, kui sai teada, et üks ja seni ainuke eestlane on Tiibetis alles mõni aeg tagasi lõpetanud tiibeti keele õpingud,“ kõneles Sester. „Ta vestles kooli juhtkonnaga sel teemal, kas ei oleks mõtekas hakata tulevikus üliõpilasi vahetama näiteks Tartu ülikooliga.“

Sester tunnistas, et suuremal või vähemal määral oli kogu delegatsioonil Tiibetis kõrgmäestikule iseloomulikud sümptomid - hapnikupuudus ja peavalu, unepuudus.

„Peeter kurtis ja ütles veel eelviimasel ööl, et ei saanud poole ööni magama jääda,“ kõneles Sester.

„Eile, kui me jõudsime Tiibetist Pekingisse, oli ta rahul, et me oleme taas tagasi merepinna kõrgusel ja ütles, et hea on jälle täie rinnaga hingata,“ jätkas ta.

Kreitzberg sündis 14. detsembril 1948 Pärnus. Ta oli Tiit Vähi teises valitsuses kultuuri- ja haridusminister 1995. aastal. Ta kuulus 1999. aastast riigikogusse, olles riigikogu aseesimees aastatel 2001–2003 ja 2003–2005.

Oma hariduse omandas Kreitzberg Tartu Ülikoolis, doktorikraadi Rootsis Lundi Ülikoolis 1993. aastal.

Kreitzberg kuulus aastatel 1994–2004 Keskerakonda, alates 2005. aastast kuulus ta Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.

Aastal 2001 kandideeris Keskerakonna kandidaadina presidendiks ja jõudis koos kolme kandidaadiga ka valimiskogusse, kus kaotas Arnold Rüütlile.

Ta on kirjutanud raamatud “Õppe-kasvatustöö eesmärkide klassifitseerimise ja konkretiseerimise psühholoogilis-metoodilised lähtekohad” 1987. aastal ja “The legitimation of educational aims: paradigms and metaphors” 1993. aastal, lisaks haridusteemalised artiklid Eesti ajakirjanduses.

Teda on autasustatud Riigivapi III klassi teenetemärgiga 2003. aastal, Portugali Vabariigi Prints Dom Henrique Ordeni suurohvitseriristiga ja Prantsuse Vabariigi Teeneteordeni suurohvitseriristiga 2001. aastal.