Taavi Aas: Maavalitsused on muutunud kasutuks
Väheste säilinud ülesannete hulgas loetletakse veel registreerimisi, korraldamisi, nõustamisi ja jagamisi. Groteskse, kuid maavalitsuste funktsioonidele iseloomuliku üksiknähtusena nimetab näiteks Tartu Maavalitsus oma kodulehel ka aineolümpiaadide korraldamist ja laulupeo ettevalmistustöid. Ükski nimetatud funktsioonidest ei jääks ka maavalitsusteta korraldamata.
Ühiskondlikku transporti korraldavad maavalitsused juba aastaid kolmanda sektori partnerite abil. Riiklikku järelvalvet saab maavanema asemel teostada ka mõni siseministeeriumi osakond. Planeeringutega võiksid edukalt tegeleda omavalitsusliidud. Perearstikonkursi korraldamine ja alaealiste komisjoni läbiviimine ei tundu samuti ületamatu probleemina.
Vajadusest rudimentaarsete maavalitsustega midagi ette võtta on aastaid räägitud. Paljud Eesti omavalitsused tervitaksid suurema rolli andmist omavalitsusliitudele. Viimati esitas detsembris avaliku pöördumise Raplamaa Omavalitsuste Liit. Maavanemad on eelkõige valitsuse tööriistad, aga omavalitsusliidud kohalik mõistuse hääl. Vastav areng oleks kooskõlas ka ühe Euroopa Liidu kesksema, subsidiaarsuse printsiibiga, mis soovitab teha kohalikku elu mõjutavaid otsuseid alati võimalikult madalal tasandil ja kodanikele lähedal.
Kui maavalitsuste ülesanded koos vastava ressursiga anda piirkondlikele omavalitsusliitudele, saaksid need koos kohalike omavalitsustega ühiselt otsustada vahendite kasutamise üle. Suureneks kohalike omavalitsuste tegelik otsustusõigus ja vastutus kohaliku elu edendamisel. Tulemuseks on terviklik areng ja oluliselt efektiivsem võim.
Omavalitsusliidud tegutsevad praegu kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel. See üldises sõnastuses seadusetäht annab liitudele umbmääraseid esindusülesandeid. Ühtlasi võimaldab seadus neile usaldada mõningaid kohaliku omavalitsuse ja riiklike ülesandeid. Sisuliselt on omavalitsusliidud praegu eriõigusteta mittetulundusühingud, kuid võiksid kanda oluliselt suuremat raskust ning olla kohaliku elu ja demokraatia arendajad.
Ülesannete ümberjaotus eeldab muidugi rahastamise muutmist. Lisaks regionaalsetele omavalitsusliitudele suunatavatele vahenditele tuleks omavalitsuste tulubaasi ka otseselt täiendada. Liitudele delegeeritavaid ülesandeid rahastataks seejärel liitude kaudu riigieelarvest ja omavalitsuste poolt ühiselt. Praegu on rahajagamisel jäänud vaeslapse rolli näiteks kohalikud teed. Nagu osutavad Raplamaa omavalitsusliidud, siis praegu kehtiva teedevõrgu arengukava kohaselt on Eestis 56 800 km maanteid ja neist kolmandik on riigimaanteed. Rahajaotuse osas on proportsioon vastupidine.
Juba 2007. aastal kõneles toonane avaliku halduse ja regionaalminister Vallo Reimaa vajadusest omavalitsusliite maavalitsuste arvelt tugevdada. Selle plaani tuum oli maavalitsuste ülesannete usaldamine omavalitsusliitudele. Hea idee teostamine eeldas tema sõnul ka omavalitsusliitudele uue juriidilise aluse loomist, milleni Reimaa oma lühikese ministrikarjääri jooksul ei jõudnudki.
Omavalitsusliitude rolli suurendamine ja maavalitsuste kaotamine pole olemuselt suurte poliitiliste konfliktide kohaks. Plaanile on avaldanud lisaks mainitud Isamaa ja Res Publica Liidu ministrile samal aastal korduvat toetust ka Reformierakond. Sotsiaaldemokraadid toetavad oma programmis samuti omavalitsusüksuste piiriülest koostööd.
