Ukrainasse jäädes kaotanuks ema Vene okupantidele oma haige lapse

Eestis ravi saav ägeda leukeemia diagnoosiga pisike sõjapõgenik Jan küsib: kas kodus pommid veel lendavad, millal ma issit näen?

24. veebruaril ärkasid juulis viieaastaseks saav Jan ja tema ema Olga Tenisson Kiievi äärelinnas õhusireenide peale. Nende maja asub Butša ja Irpini lähedal, üle tee on Antonovi lennukitehas. Ema jooksis leukeemiat põdenud pojaga kodu lähedal asuvasse laborisse järjekordse analüüsi jaoks proove andma. Need jäid viimasteks proovideks, mille Jan Ukrainas andis. Koju Jan ja Olga enam ei pääsenudki, vaid jäid kümneks päevaks varju sellesama maja keldrisse, kus nad analüüsimiseks proove andsid. Nende kodukant oli agressiooni esimestest päevadest Vene okupantide rünnaku all.

Võib ainult ette kujutada, mis olud neid keldris ees ootasid, ja seda olukorras, kus laps pidanuks oma kodus steriilses keskkonnas olema. Tolm, palju rahvast, muldpõrand, mille peale asetatud tekil magavad lapsed. Aga valikut polnud.