JUHTKIRI | Talviseks energiakriisiks valmistu suvel
(172)Keegi ei tea, kas mullu 7. detsembril püstitatud elektri börsihinna rekord – 1000,07 eurot megavatt-tunni eest – lüüakse ees seisval talvel üle või mitte. Ent konsensus on, et üldiselt energiakulud väiksemaks ei lähe, vaid pigem suurenevad veelgi.
Valitsusele selle mure lahendamiseks liiga palju loota ei tasu, sest paljud muutujad pole nende kontrolli all, olgu peaministriks parasjagu Kaja Kallas, Jüri Ratas või keegi kolmas. Isegi Euroopa Liidu ühisaktsioonidest ei piisa selleks alati. Seega tasub rahvatarkuste „Rege rauta suvel, vankrit talvel” ja „Kõige odavam energia on säästetud energia” vaimus teha ise plaane ja ettevalmistusi, et järgmisel talvel energiakuludega võimalikult valutult toime tulla.
Valitsusele selle mure lahendamiseks liiga palju loota ei tasu, sest paljud muutujad pole nende kontrolli all, olgu peaministriks kes tahes.
Tänasest Eesti Päevalehest saate lugeda põhjalikku ülevaadet, mida selleks saab ja tasub teha. Iga juhtum on paljuski eriline olenevalt sellest, millise elamuga on tegemist, millist kütet praegu kasutatakse ning kui palju aega ja raha on lähiajal võimalik küttesüsteemi või soojustusse investeerida.
Ent mõne üldise soovituse saab anda küll. Esiteks: pole olemas imelist energiaallikat, mille hind jääbki üldisest tõusust puutumata või millele saab üle minna suuri investeeringuid tegemata. Seega ei tasu küttesüsteemi vahetust või kapitaalset soojustamist plaanides piirduda ainult eri kütuste viimase aja turuhindade võrdlemisega, vaid arvestada ka vahetuse hinda ja alternatiivide mugavust, samuti riiklike toetuste saamise võimalusi. Säästetud energia on kõige odavam energia küll, aga nii kallis meil energia ka pole, et kasulik oleks igasugune investeering energiasäästu. Edu ja kokkuhoiu toovad iga nurga alt läbi kalkuleeritud lahendused.
