JUHTKIRI | Kallis kütus? Kasutame võimaluse ära

Kütuse kallinemist on nüüdseks märganud seegi, kes ise autoga ei sõida.

Praegune kütuse liitrihind teeb puust ja punaselt selgeks, et koroonakriisi haripunktist on kütuse maksumus kerkinud topeltkõrgeks.

On üksnes loogiline eeldada, et kallis bensiin suunab rongile ja bussile nii mõnegi, kes varem mugavusest üksinda isiklikku autot kasutas. Seda kinnitab ka kütusemüügi 10% kahanemine pärast hinnaralli algust. Riigile kuuluva Elroni liinidel sõidabki juba 40% rohkem rahvast kui aasta tagasi.

Miks peaks mõni ettevõtja investeerima praegu valdkonda, kus riik ei tegutse mitte abistaja, vaid turumoonutajana? Vajame ausat konkurentsi.

Üksnes inimeste survestamine võib anda paraku hoopis äraspidise tulemuse, kui sellega ei kaasne positiivne areng. Kui inimene peab rongi „kilukarbis“ püsti seistes sõitma või läbimüüdud piletite tõttu üldse maha jääma, püüab ta järgmine kord võimaluse korral nui neljaks oma bensiiniliitri kätte saada, et elu elamata ei jääks.

Praegust kriisi saaks ära kasutada ühistranspordi jõuliseks arendamiseks. Saaks teha investeeringuid ja meelitada praktilise kogemuse kaudu bussile-rongile neidki, kes on siiani autole truuks jäänud. Tihedamad (rongiaegadega ühildatud) liinid, paremad bussid, rattarendivõimalused. Need retseptid on teada. Pikalt ette mõtlev riik võtaks praegu võimalusest viimast.

Ent miks peaks mõni ettevõtja investeerima praegu valdkonda, kus riik ei tegutse mitte abistajana, vaid turumoonutajana? Eilne Ärileht kirjutas, et riigi käes olevad ettevõtted, nagu Elron ja TS Laevad, saavad küsimusi esitamata tõusnud kütusehindade eest täiskompensatsiooni, samal ajal kui riigiga lepingud sõlminud viis eraettevõtjat on jäänud kolme miljoni euroga miinusesse. Ometi saavad toetusi riigilt kõik, lihtsalt mõned on võrdsemad.

Mida tähendab riigiettevõtete kaudu ühistranspordi arendamine, oleme kogenud. Ronge on liiga vähe ja uued (ikka liiga vähe) saabuvad alles aastate pärast. Parvlaevade ostmine käis korruptiivselt ja üheks suveks jäeti suursaared transpordikaose meelevalda. Pileti hinna tõusust pole aga pääsu olnud kummagi puhul.

Parim oleks, kui riik oma „tasuta“ ja „enda“ skeemidega turult kõrvale astuks ning mahitaks eraettevõtjaid ausa konkurentsiga parimat teenust pakkuma. Praegu on ühistranspordi revolutsiooniks ideaalne aeg.