Vanemahüvitise seadus võeti vastu 2003. aastal ja hakkas kehtima 2004. aasta algusest. Reformierakond oli siis valitsuses, aga peaministritool oli Juhan Partsi käes. Andrus Ansip, kes oli Partsi valitsuses majandusminister ja sai peaministriks 2005, kaitses avalikus ruumis emapalgaks ümber nimetatud vanemahüvitist sisepoliitiliste tormide eest. Eelkõige tekitas tollal avalikke debatte seesama kõrge lagi, mida kritiseerisid eelkõige sotsiaaldemokraadid – peamiselt argumendiga, et kuidas saavad ühed lapsed rohkem väärt olla kui teised. Nemad käsitlesid vanemahüvitist eelkõige tavalise peretoetusena, mida tuleb jagada lausaliselt – just nagu sedasama lapseraha, millest tõotab kujuneda praeguste valitsuskõneluste proovikivi.