PÄEVA TEEMA | Liina Laas: see, mis ajab Elon Muskil kopsu üle maksa, on meie talentidele hoopis tee tulevikku

Mitmed tippjuhid on nentinud, et lumehelbekesi tuleb tööle meelitada hoopis teiste meetmetega kui varasemaid põlvkondi.

Kaugtöö, kas täielikult või siis osaliselt, on uus reaalsus. Ühest küljest näitavad uuringud, et inimesed on sellise vormi puhul õnnelikumad, samas peab arvestama, et see pole igaühe jaoks. Murekohaks on kindlasti uus noor tööjõud, kes küll tahab varbad liivas kontorivõimalust, kuid ei teadvusta endale, et seejuures peab ka seal jõudsalt tegutsema.

Mina olen kaugtöö fänn

Juba aastaid enne seda, kui sellest sai ülemaailmne trend. Mulle meeldib mõte sellest, et elukoht ei sea piire, kelleks me saada võime või millise riigi ettevõttes karjääri võiks teha. Seetõttu olen väga seda meelt, et Narvast pärit Tanja võib unistada karjäärist Google’i peakontoris ja ükski tema lähedastest või õpetajatest ei tohiks teda „maa peale“ tuua, sest ta on ju siiski pärit Ida-Euroopa väikesest piirilinnast. Muide, ka minu enda juured on just seal.

Tänane ettevõtlusmaastik soosib, et inimene ise valib, kas ta kolib sinna, kus kontorilauani on lühike jalutuskäik, alustab tööpäeva maakodus või hoopis teisel pool maakera, Vaikse ookeani lained taamal laksumas. Peaasi, et töö oleks tehtud. Kaugtööl on oma võlud aga ka valud.

Et viimased krooniliseks ei muutuks, tuleb meeles pidada, et selleks tuleb ettevõttel luua ühelt poolt võimalused, aga samas olla ka valmis juhtima põlvkonda, kes küll väga hästi teab oma õigusi, kuid ei pruugi sama aktiivselt täita oma kohustusi. Hea näide, et sellisel viisil töötamine pole sugugi lihtne, on Tesla noor kollektiiv, kelle kodukontori tööeetika ajas Elon Muskil kopsu üle maksa ja kes suunati tagasi kontoritööle. Kes seda teha ei taha, võib Muski sõnul hakata uut tööd otsima.

Ma töötan täielikult hajutatud ettevõttes, mis tähendab seda, et meid on pea poolesajast riigist ja päris kontorit meil polegi. Nii ei saa ka uusi töötajaid või praktikante esimestel nädalatel keegi kättpidi ühe inimese juurest teise juurde vedada ja selgitada, mida ja kelle käest küsida.

Olles just äsja Narva Spinneri programmi raames andnud ühele Ida-Virumaalt pärit noorele võimaluse näha Deeli igapäevaelu, tuli kiiresti välja tõsiasi, et arusaam, kuidas kaugtööd teha, ei tule sugugi iseenesest. Samas ma ei jaga Muski arusaama, et kodukontor on kurjast ja kaugtöö võimalus looderdada. Tegelikult annab see ju ettevõttele võimaluse palgata maailma tööjõuturult parim võimalik spetsialist. Küll aga on see kindlasti kahepoolne pingutus.

Kaugtöö pole lotovõit

Noortele tuleb teha selgeks, et kaugtöö ei ole lotovõit, mis annab tervisekindlustuse ja igakuise palga, kuid tööd võib teha, millal tuju peale tuleb. Mitmed tippjuhid on nentinud, et lumehelbekesi tuleb tööle meelitada hoopis teiste meetmetega kui varasemaid põlvkondi. Samas võib see olla veidi onuheinolik mõte, sest kindlasti jagavad paljud minuga arvamust, et tänased noored on eelkäijatest nutikamad ja isegi produktiivsemad, millest oleks kõigil üksjagu õppida. Küll aga tuleks mõelda, mil viisil ei vähendaks distantsilt töötamine töö tegemise indu.

Üheks lahenduseks on tehnoloogia, mis ei jäta muljet nagu inimene olekski üksinda, vaid võimaldab tal kiiresti leida samuti parajasti töölainel oleva kolleegi, kes oskaks tema küsimusele vastata, mõõdaks aega, mis mingi ülesande lahendamiseks kulub ja samal ajal pannes ka aru andma, miks see õigeks ajaks valmis ei saanud. Kui töötaja tunneb, et ka Mehhiko rannaliival pikutades hoiab keegi ta tegemistel silma peal ja teab täpselt, millal on ta ennast äkki liiga pikale supluse unustanud, ei teki ka kohustustest kõrvalehiilimist ja töö saab tehtud.

Kuigi kaugtöötajatele meelelahutuse väljamõtlemine võib tunduda ebavajalikuna, siis põlvkonnale, kes on väga hästi kursis vaimse tervise teemadega, tuleb seda teha. Boonuseks meeskonnatunde tekkimine, mis samuti aitab ettevõtte kasvule kaasa. Olgu selleks siis virtuaalne kohvitamine või arvutimänguvõistlus kolleegidega maailma eri otstest, need aitavad vältida üksiku hundi mentaliteedi tekkimist ja kokkuvõttes panevad ühise eesmärgi nimel pingutama.

Loomulikult peavad ettevõtjad arvestama, et ükski inimene ei sünni kaugtöö oskusega, vaid see tekib ajapikku. Et see on võimalik, näitavad ka Statistikaameti andmed, mille järgi on juba üle veerandi Eesti töötajatest kaugtööl. Seetõttu ongi väga oluline, et jagaksime noortele neid arusaamu, kuidas iseseisvalt töötada ja sisendaksime julgust küsimusi esitada. Kui need oskused selged, on maailm valla ning Tanjast võibki saada Google’i tarkvaraarendaja, kes teeb seda koduses Narvas või hoopis sealt 10 039 kilomeetri kaugusel asuvas Mexico linnas.