Vananeva rahvastikuga Eesti võib peagi jõuda hoolitsuskriisi

Peretoetuste plaanitavas mahus suurendamine külmutaks aastateks kõigile peredele vajalikud pere- ja sotsiaaltoetused.

Kui raha oleks võtta kamaluga, võiks panna seda igale poole. Igal aastal ühte meetmesse ehk peretoetusteks planeeritav kuni 300-miljoniline investeering külmutaks aastateks kogu sotsiaal- ja perepoliitika arengu. See ei oleks sotsiaalministeeriumi ametnike arvates mõistlik, raha tuleks jagada eri probleemide vahel.

Raha on tarvis näiteks vaimsele tervisele ja seda olukorras, kus selle valdkonna seis on järjest kriitilisem ning laste ja noorte enesetappude arv kasvab. Raha ei jätkuks ka erivajadustega inimestele, perenõustamiseks, seksuaalvägivalda kannatanud laste aitamiseks jne. Õiglast haigus- või hooldusraha ootavad emad, kes on pärast vanemahüvitise lõppemist tööle läinud, peaksid sellegi teema unustama. Seisma jääksid üksikvanema toetustega seotud plaanid. Need kõik on põletavad valupunktid, mis puudutavad nii ühe, kahe, kolme kui ka rohkema lapsega peresid, nii lapsi kui ka nende vanemaid.