REPORTAAŽ | Ukraina pagulasi ei oota Narva jõudes mitte midagi: abi tuleb küsida tänaval möödujatelt ja ööbida pingi peal

Venelaste käest pääsenud ukrainlastele ei ole Narva piiripunkti siiani vastuvõtukeskust loodud. Eesti Päevaleht käis vaatamas, kuidas omapäi saabuvad põgenikud hakkama saavad.

Väikeses toas Peetri platsi ligidal istub 66-aastane naine, pea käte vahel, värisevatel põlvedel ruuduline paber, kuhu on kirjutatud Euroopa linnade nimed, kuupäevad ja kellaajad. Mõni rida on maha tõmmatud. Ta pääses mõne tunni eest Venemaalt üle Narva piiri Eestisse. Tema kodu oli Mariupolis. Seda kodu enam ei ole. Pole ka tema poega.

„Ta suri, kui pomm lõhkes otse meie maja ees. Kui ma oleksin minut varem ise õue astunud, oleksin ka surma saanud.“ Selle ütlemine nõuab temalt suurt pingutust, pisarad voolavad mööda tema nägu. Ta kirjeldab, kuidas nad olid sunnitud pärast pommi lõhkemist inimeste tükke kokku korjama ja neid ühishauda viskama.