Märt Läänemets: mis mängu Hiina (Venemaaga) mängib?

Riigijuhtide juttu võib pidada küll mullipuhumiseks, aga alati on nende sõnade taga ka mingid suundumused ja huvid.

15. juunil tähistas Hiina juht Xi Jinping oma 69. sünnipäeva. Tähtpäevapuhuses telefonikõnes sõber Vladimir Putiniga kinnitas Xi põhjalikult oma pühendumust Venemaa ja Hiina strateegilisele koostööle ning Hiina igakülgset Venemaa toetamist. Kahe maa vahelisi sooje suhteid ja kasvavat kaubavahetust rõhutas ta ka kaks päeva hiljem oma videopöördumises Peterburi 25. rahvusvahelisele majandusfoorumile, mille Putin isiklikult avas, väites, et endine, lääne ühepoolselt juhitav maailmakord on pöördeliselt ja revolutsiooniliselt muutunud.

Samasse Venemaa-Hiina suhete edenemise ritta võib paigutada ka nädal varem toimunud esimese mõlemat riiki ühendava üle kilomeetri pikkuse Blagoveštšenski-Heihe maanteesilla avamise üle Amuuri (hiina keeles Heilongjiang) jõe. Seda mööda kavatsetakse hakata vedama neli miljonit tonni kaupa ja kaks miljonit reisijat aastas. Peale praktilise ka sümboolse tähendusega silla avamise puhul peetud esinemises kordas Venemaa välisminister Sergei Lavrov taas, et Venemaa ei hooli lääne sanktsioonidest, sest majanduskoostöö ja kaubavahetus Hiinaga korvab nende mõju.