Konservatiivsete vabariiklaste toetus jätkas vähenemist – nad kaotasid üle poole kohtadest. Sotsialistide ja vasakäärmuslaste tänavu moodustatud valimisliit NUPES aga aitas kasvatada mõlema poole häälesaaki ja tõusis parlamendis tähtsuselt teiseks jõuks. Kokku toetas neid ligi kolmandik valijaid. Peale nende pääses parlamenti veel 20 vasakpoolset poliitikut, nende seas vanad sotsid, kellele NUPES-is kandideerimine ei sobinud.

Lahtiseks jääb erakonna juhtfiguuri Jean-Luc Mélenchoni saatus. Ta jäi presidendivalimistel 22% häältega kolmandaks, kuid parlamenti otsustas seekord kandideerimata jätta. Liitlaste sõnul ei plaani 70-aastane parteiliider siiski veel pensionile minna.

Prantsusmaa valimistulemus

Kokku 577 kohta, enamuseks vaja 289

Üheskoos (Macroni blokk) 245

NUPES 133

Rahvuslik Liikumine 89

Vabariiklased 64

Teised 46

Revanši sai ka Marine Le Peni erakond Rahvuslik Liikumine, mis suutis seekord presidendivalimistel saadud protestihääled ka parlamendivalimiste ajaks säilitada. Varasemas koosseisus oli parempopulistidel kaheksa kohta, nüüd on neil kohti üksteist korda rohkem. „See on šokk demokraatiale,“ ütles Rahvusliku Liikumise tulemuse kohta Macroni rahandusminister Bruno Le Maire. Le Pen kordas lubadust seista vastu nii Macronile kui ka vasakpoolsetele, süüdistades mõlemat vabariigi lammutamises. Kõigist valimaskäinutest toetas tema nimekirja seekord siiski üksnes 17%, mis jääb alla isegi presidendivalimiste avavoorus saadule.

Kompromissitute avaldustega esinesid ka NUPES-i tulevased saadikud, kelle sõnul vastutab Macron paremäärmuslaste toetuse kasvamise eest ja valitsemist talle kindlasti mugavaks tegema ei hakata. „Presidendipartei lüüasaamine on täielik,“ rõõmustas Mélenchon valimisjärgses kõnes, kus lubas hakata endale uut rolli otsima. Meedias ei välistata, et ta kandideerib siiski ka 2027. aasta presidendivalimistel, ehkki on varem lubanud seda mitte teha.

Kolm ministrit jäi parlamendist välja

Macroni tuntumatest liitlastest jäid parlamendist välja partei juhtfiguurid Richard Ferrand ja Christophe Castaner, samuti tervishoiuminister Brigitte Bourguignon ja rohepöördeminister Amélie de Montchalin. Peaminister Élisabeth Borne osutus oma ringkonnas valituks nagu ka enamik tema kabinetiliikmeid. Napilt pälvis mandaadi ka Macroni lähikondlasest eurominister Clément Beaune.

Parlamendi matemaatika järgi piisaks presidendi toetajatel enamuse saavutamiseks kokkuleppest vabariiklastega. Politico andmeil peetakse seda ka suhteliselt tõenäoliseks. Vabariiklased aga ei plaani oma toetust odavalt loovutada. Partei esimees Christian Jacob on juba kuulutanud, et erakond eelistaks pigem opositsiooni jääda, et Macroni poliitikale otsustavalt vastu seista. „Unustage ära see jutt, nagu meil oleks mingi kohustus valida Macroni ja äärmuslaste vahel,“ lisas partei peasekretär Aurélien Pradié. Samuti võib Macroni leer otsida toetajaid NUPES-i-väliste sotside seast.

Igal juhul on tulemus presidendipartei jaoks kainestav. Vasakpoolse päevalehe Libération esikülg võrdles juhtunut Macronile antud kõrvakiiluga, liberaalne Les Echos aga poliitilise maavärinaga. „Tekib küsimus, mil määral on Macron suuteline edasi valitsema,“ ütles Reutersile uuringufirma IFOP esindaja Mathieu Gallard. Investeerimispanga Barclays ökonomist Philippe Gudin hoiatas samuti Reutersile antud kommentaaris, et vähemusvalitsusega kaasnev patiseis ja peataolek võib juba tänavu päädida valitsuse umbusaldamise ja erakorraliste valimistega. „See kahjustaks Euroopas Prantsusmaa positsiooni ja riigi eelarvelist olukorda, mis on niigi kehvas seisus,“ lisas Gudin.



Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid